Kaja Kallas: Eesti on kindlates kätes 

Mida võib ajalt enne valimisi oodata? 

See talv tuleb igal pool Eestis pigem raske. Venemaa sõda Ukrainas puudutab meid kõiki, läbi hinna- ja energiasõja. Aga ma usun, et kui me hoiame kokku – igas mõttes –, siis elame selle üle ja tuleme kriisist tugevama ja iseseisvamana välja. Energia võib olla kallis, aga vabadus on hindamatu. 

Kui kindlalt Eesti inimesed ennast täna tunda võivad? 

Eesti on kindlates kätes. Meil on küll rasked ajad, aga Eesti on hoitud ja me teeme kõik selleks, et Eesti inimestel oleks seda talve kergem üle elada. Me oleme pannud käima rea erinevaid meetmeid, nagu elektri universaalteenus, kompensatsioonid kõrgetele gaasi-, keskkütte- ja elektriarvetele, pensionid tõusevad jaanuaris, tulumaksuvaba miinimum tõuseb, et meie inimesed tuleksid toime. Aga neist olulisemad on otsused, mida teeme pikaajalises vaates. Selleks, et siin, Eestis, oleks parem elada, peame tagama meie julgeoleku, sest ilma julgeoleku, ilma vabaduse, ilma iseseisvuseta pole kõikidest muudest teemadest mõtet rääkidagi. Teiseks loen julgeoleku osaks eestikeelse hariduse reformi, mis on pikalt tegemata. Me ikka kasvatame Eestis üles inimesi, kes riigikeelt ei oska ja elavad venekeelses propagandaruumis. Kolmandaks peame käima lükkama rohereformi. Üle Euroopa käib energiasõda selle pärast, et Putin kasutab ära meie sõltuvust Venemaa gaasist ja elektrist ja ajab hinnad üles. Me peame ise looma võimaluse toota Eestis puhast ja soodsat taastuvenergiat, et sellesse lõksu enam mitte langeda.  

Kuidas sa võrdled seisu Ukrainas selle ootusega, mis aasta alguses oli? 

Praegu on läinud paremini, kui arvati. Alguses öeldi, et see on nüüd otsustav päev või see on nüüd otsustav nädal. Aga ukrainlased pidasid vastu. Osalt ka tänu sellele, et meie neile sõjalist abi andsime, juba enne sõja algust saatsime sinna ju näiteks Javeline. Me toetame ka poliitilise ja majandusliku abiga. Ukrainlased on olnud uskumatult sitked võitlejad. See sõda on kestnud kümme kuud ja Ukraina ei ole murdunud vaatamata kõikidele jubedatele võtetele, mida Venemaa kasutab.  

Millised sõnumid maailma suurriikide liidritega kõige paremini töötavad? 

Töötab see, kui ma toon reaalseid näiteid meie ajaloost, mida üks või teine asi tähendab – näiteks küüditamine, et minu ema reaalselt küüditati kolmekuusena loomavagunis Siberisse. Mõjus on, kui sa ainult ei väida midagi, vaid argumenteerid, miks see nii on. Ma olen selgitanud, et Venemaa lähtub läbirääkimistel vanast Nõukogude taktikast, et nõua võimatut, esita ultimaatumeid ja lõpuks oled saanud kolmandiku või isegi poole, mida sul enne ei olnud.  

Kas sul on meeles mingi hetk, kus sa mõtlesid, et see peaministriks olemine tuleb mul nüüd välja? 

(Naerab) Et on nagu selgeks saanud? Jah, paar korda olen mõelnud küll, et näe, nüüd ma juba tean, kuidas see käib. Mingitel läbirääkimistel, kus tullakse nõudmistega, või siis infotunnis näiteks. Mitte et ma alguses oleksin endast välja läinud, aga nüüd ma saan eriti hästi aru, et ma ei kõnele seal EKREga, kes üritab minu keset justkui kõigutada, vaid ma kõnelen Eesti inimestega. Ma olen ette valmistanud, ma tean, miks need otsused on tehtud, ja minu töö ongi neid põhjendada.  

Maksud on Reformierakonnale tähtis teema, mida seal muutma peaks?

Meie soov oleks teha 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile. See tähendaks, et lõpuks kaoks ära Jüri Ratase kehtestatud maksuküür, mis praegu tähendab, et keskklassi – see on palgaga 1200–2100 eurot – palgatõusust iga kolmas euro läheb maksudeks. Me tõstame õpetajate palka näiteks 100 eurot, aga kätte nad saavad ainult 65. Aastas tähendaks see inimestele kuni 1680 eurot rohkem raha kätte, mille puhul nad saaksid siis ise otsustada, mida ette võtta.  

Kui sa kohtud eakate inimestega, mida nemad sulle räägivad?  

Nad ütlevad, et julgeolek on praegu kõige tähtsam. Et me oleme enne ka raskeid aegu üle elanud, peaasi, et Eesti püsiks vaba. Aga muidugi nad ütlevad ka, et hea meel on, et pension tõuseb, ja eriti hea meel on töötavatel pensionäridel, sest esimesest jaanuarist muutub pension tulumaksuvabaks ehk neile toob see parimal juhul üle saja euro võitu. Nemad on esimesed inimesed, kes selle tulumaksuküüru alt välja pääsevad.

Kuidas on õnnestunud peaministriameti ja pereelu ühitamine? 

Eks ma üritan jõuga seda aega võtta. Mu abikaasa ütles, et ma siiani olen pigem hästi õnnestunud. Ta ütles ka, et kui ma üritan olla parim peaminister ja parim abikaasa ja ema, siis selle kõrvalt tippsportlase karjääriks aega ei jätku; et trenni ma jõuan vähem, aga perele tõesti püüan aega leida.  

Harju- ja Raplamaa Kandidaadid

Kaja Kallas

821

Marko Mihkelson

822

Mart Võrklaev

823

Aivar Sõerd

824

Kristina Šmigun-Vähi

825

Timo Suslov

826

Mario Kadastik

827

Merle Pussak

828

Andrus Umboja

829

Mart Eensalu

830

Maarja Metstak

831

Kalle Toomet

832

Ena Soodla

833

Riho Johanson

834

Doris Lisett Rudnevs

835

Ott Kasuri

836

Anna Õuekallas

837

Aivo Rahu

838

Vaata kõiki kandidaate