Kes ma olen? 

Olen doktorikraadiga Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur, spetsialiseerudes osakestefüüsikale. Osalesin 2012. aastal Higgsi bosoni avastamises Euroopa tuumauuringute keskuses CERN. Olen tegelenud tippteadusega viimased 20 aastat, sellest viimased u 7 aastat ka administratiivselt panustanud teadusorganisatsioonide juhtimisse. Aastatel 2019–2021 olin Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president ning aastatel 2021–2022 minister Liina Kersna nõunik Haridus- ja Teadusministeeriumis kõrghariduse ja teaduse vallas. Samuti nõustasin riiki koroonakriisi ajal mudelarvutuste ja prognooside koostamise abil. 

Panustan aktiivselt tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda, olles loonud mitu ettevõtet nii Eesti digiriigi toimimise tagamiseks kui ka rohetranspordi edendamiseks (nt Tesla Rent, mis tegeles nii lühirendi kui ka taksoteenuse pakkumisega). Olen elektritranspordi ja roheenergeetika valdkonna eestkõneleja ning panustan mitmesse riiklikku arengukavasse. 

Tulenevalt pidevast füüsikaõpetajate puudusest olen regulaarselt ka asendusõpetajana koolides füüsikat õpetanud. Ka praegu õpetan Peetri koolis üheksandatele klassidele füüsikat. 

Minu abikaasa on Kadi, kes õpib 3–6-aastaste laste Montessori juhendajaks ning panustab seeläbi teadlikult lastele tulemusliku lapsepõlve loomisesse. Mul on kaks last, kes igapäevaselt kodus ringi askeldavad, Richard (4 a) ja Tristan (8 a), ning meil on kaks kassi ja koer. 

Mille eest mina seisan? 

Olen uhke meie riigi üle, mis on erinevatest katsumustest alati läbi tulnud paremana kui varem, mis on kiirelt võimeline kasutusele võtma uusi lahendusi ning kus kohtab tihti „teeme ära” suhtumist. 

Täna oleme vastakuti mitme suure kriisiga korraga. Meil on julgeolekukriis seoses sõjaga Ukrainas, meil on energeetikakriis, mis on eskaleerunud sõja ja kliimakriisi koosmõjus, ning meil on tegelikult ka hariduskriis, kus puudus õpetajatest on järjest akuutsemaks muutunud, eriti reaalteaduste vallas. 

Kõik kriisid on aga ühtlasi võimalused. Võimalused teha ära asju, mida varem erinevatel põhjustel pole saanud teha. Minu missioon on kasutada kõige paremini ära oma tausta loodusteadlasena, et aidata kiiremas korras ära teha vajalikud muutused nii hariduses kui ka energeetikas. 

Eduka Eesti võtmeks on targad ja leidlikud inimesed. Targad ja leidlikud inimesed on aga hea arenemis- ja õpikeskkonna tulemus. Montessori haridus toetab ennastjuhtiva ning leidliku lapse kasvamist, andes talle ka teadusliku mõtlemise oskused ning selge arusaama loodusainete sisust ning olulisusest. Vähem tähtis ei ole õpilaste ja õpetajate vaimne tervis, mis on selles psüühikakeskses hariduses läbivalt toetatud, võimaldades avaneda iga lapse potentsiaalil. Meil on vaja tagada kvaliteetne õpetamine ja juhendamine lasteaiast kuni ülikooli doktorikraadiga lõpetava noorteadlaseni. Saame seda teha haridusvõimaluste mitmekesisemaks muutmise kaudu, kus eelistatud on rätsepalahendused, mitte konveiermeetod. 

Me peame võimaldama õpetajatel teha oma tööd entusiasmi ja kindlustundega. Me peame neile tagama lisaks õiglasele palgale ka motiveeriva töökeskkonna, kus on perspektiiv arenguks. Peame tegelema sellega, et õpetajaks õppivad noored sooviksid töötada Eesti haridussüsteemis. Eriti terav on õpetajate järelkasvuprobleem loodusteaduste vallas, kus keerukate ainete õpetamisel on ülioluline õpetaja enda eeskuju ja huvi maailma vastu, läbi mille tekiks ja säiliks ka õpilastes huvi reaal- ja inseneriteaduse vastu. See huvi on omakorda alus, et suudaksime riigina panustada tõelisse innovatsiooni ja lahendustesse tehnoloogiasektoris. 

IT ning muud reaalharudel baseeruvad uued tööstusharud on kiiremini meie majandust kasvatavad sektorid, kuid ilma püsiva, entusiastliku ja hästi motiveeritud järelkasvuta ei suuda nad meid vedada 21. sajandi tehnoloogialiidrite hulka ja see kasv peatub. 

Tehnoloogiline innovatsioon on vajalik, et aktiivselt panustada energia- ja kliimakriisi lahendamisse. Eesti vajab kiirelt detailset ja pikaajalist energeetikaplaani, mis tagaks laiapõhise tootmisvõimekuse erinevatest allikatest ja võimalikult paljude kodanike osalemisvõimaluse kas iseseisva tootmise või motiveeritud tarbimise juhtimise kaudu. Meil on vaja häid partnerlussuhteid ning adekvaatseid ülekandekanaleid naabritega. Meil on vaja pöörata rohepööre hoopis puhaskasuks: kasuks igale kodanikule, kasuks majandusele ning keskkonnale. 

Leian, et igaüks peaks saama panustada keskkonnasõbralikku energiasüsteemi oma kodus, ühistus või ettevõttes. Riik peaks tagama lihtsad ja paindlikud meetmed ja regulatsioonid, mis võimaldavad tarbimise juhtimise, tootmise ja salvestamise kaudu võrku stabiliseerida ning sellest teenida lisasissetulekut, muutes elektriarve mitte püsiva ahastuse, vaid rahulolu allikaks. 

Riigikogus pühenduksin teadus- ja teadmispõhise otsustusprotsessi juurutamisele, et otsuseid saaks teha lähtudes suurest pildist ning et strateegiliselt olulised muutused ei sõltuks poliitilistest tõmbetuultest. Ma ei karda teha vajadusel raskeid otsuseid. Soovin otsustuskindlust näidata ka oma töös Riigikogus, et seista targema, puhtama keskkonnaga ja stabiilsema Eesti eest. 

Mis teised minu kohta ütlevad

Liina Kersna, endine haridusminister: “Mario Kadastik jäi mulle silma koroonakriisi alguses kui ta osales teadusnõukoja esindajana sotsiaalkomisjoni istungitel, mille liige ma tol ajal olin. Mario rääkis keerulistest asjadest arusaadavalt. Oli selge, et ta on lahendustele orienteeritud inimene. Kui valitsus muutus ja Kaja Kallas kutsus mind haridus- ja teadusministriks, ütles minu pinginaaber Maris Lauri, et mul läheb vaja tugevat teadusvaldkonna nõunikku. Siis tuli mulle taas meelde Mario. Ei ole kahtlustki, et tänu Mario kindlale tegutsemisele, said õpilased käia võimalikult palju kontaktõppel. Koostöös valmis põhjalik teaduspõhine juhend koolidele. Teadusvaldkonnas leidis Mario lahenduse, kuidas vältida uurimisgrantide rahastuse lainetust. Mario on julge, selge sõnaga ja teaduspõhise mõttemaailmaga elujõuline noor mees, kelle teadmised, oskused ja elukogemus tulevad kindlasti kasuks Riigikogu töös. Minu hinnangul on Riigikogusse hädasti vaja rohkem teaduspõhist lähenemist. Soovitan valida Mario Kadastik Riigikogusse!”

Taavi Rõivas, endine peaminister: “Mario on olnud rohepöörde teerajajaks Eestis, veendes oma innukuse ja täpsete faktiteadmistega paljusid. Just teadmiste ja sisukate argumentide põhist rohepööret vajame ka riigi tasandil. Kui koroonakriisi alguses oli palju teadmatust, lõi Mario matemaatilise mudeli, mis aitas nakatumiskordajat prognoosida. Andmete nutikas kasutamine ja teadmistepõhine otsustamine on  oskused, mis mitte ainult ei tule Riigikogus kasuks, vaid aitavad kogu parlamendidebati kvaliteeti parandada. Olen täiesti kindel, et Mariost saab Riigikogu Reformierakonna fraktsioonile väga tugev täiendus.”

Paul-Erik Rummo, luuletaja: “Ma pole Kadastikuga kordagi isiklikult kokku puutunud. Kogu mu kujutlus temast põhineb ta avalikel esinemistel ja muul avalikul infol tema tegevuse kohta. Ja see on kujutlus asjalikust, igal oma tegevusalal konkreetsest, alati suurt pilti tajuvast, tegusast ja – mis eriti oluline – sada protsenti usaldusväärsest inimesest, kelle puhul ei kahtlusta mingeid varjatud tagamõtteid vms. Oleks selliseid rohkem!”