Eesti on esindusdemokraatiale rajatud õigusriik, kus rahvas teeb kõrgeima riigivõimu kandjana teeb poliitilised. Reformierakonna eesmärgiks on ühiskonnakorraldus, kus kõigi inimeste põhiõigused on tagatud, õiguskaitse kättesaadav ja riik reageerib õigusrikkumistele kiirelt, efektiivselt ja ühiskonna õiglustundele vastavalt. Riik peab inimestevahelisi suhteid reguleerima nii vähe kui võimalik ja seal, kus see on vältimatult vajalik. 

Reformierakond Kindlates kätes demokraatia

Riiklus ja demokraatia

Tugevdame parlamentarismi.

Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele. Uuendame põhjalikult Riigikogu tööd reguleerivat õigust – uuendame tööprotsessid, parandame töö efektiivsust ja tõstame vastutust. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab Riigikogu, tagamaks nende sõltumatuse valitsusest. 

Muudame erakondade rahastamise läbipaistvamaks ning suuname riigieelarvest saadava toetuse poliitikate väljatöötamiseks.

Aus poliitiline konkurents eeldab läbipaistvat poliitilise tegevuse rahastamist. Poliitilist tegevust edendavate ühingute (sealhulgas sihtasutuste) rahastamine peab olema analoogiliselt erakondadega läbipaistev. Erakondade toetamine riigieelarvest on õigustatud, kui seda toetust kasutatakse poliitiliste alternatiivide läbitöötamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade põhistamiseks. Erakondade turundus- ja kampaaniakulud ei pea olema kaetud riigi toetusest. Erakondade rahastamise järelevalvet tuleb tõhustada. 

Viime lõpuni omavalitsusreformi.

Reformierakonna initsieeritud haldus-territoriaalne reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi, kuid endiselt pole alati selge ülesannete jaotumine riigi ja omavalitsuse vahel. Lähtudes põhiseaduslikust printsiibist, et kohalikud omavalitsused korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, mida riik ei ole seadusega võtnud enda korraldada, töötame välja uue Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis välistab avaliku võimu teostamises dubleerimise ja vastutuse hajumise. Vajadusel muudame ka maksukorraldust, et tagada omavalitsustele stabiilne ja põhjendatud tulubaas. Kaalume pealinna seaduse vajalikkust.

Peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutava riigi kodanike (sealhulgas Venemaa) valimisõiguse kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Selleks, et tagada Eesti rahvusliku julgeoleku, põhiseadusliku korra ja Eesti riigi väärtuste kaitset, muudame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning peatame terrorismi toetava ja terroriakte kasutavate riikide kodanike ja topeltkodakondsusega isikute valimisõiguse.

Loome lobistide registri ja jõustame lobi hea tava.

Demokraatias peab kõigil olema võimalus esitada ja selgitada oma huve ja seisukohti seadusandjale ja poliitikakujundajatele. See peab olema korraldatud kõigile läbipaistvalt ja võrdsete võimaluste alusel. Loome lobistide avaliku andmebaasi ja kehtestame neile tegevuse avalikustamise kohustuse. 

Koondame õigusemõistmise kohtutesse ja tagame kohtute enesekorralduse.

Põhiseadusega ei ole kooskõlas õigusemõistmine väljaspool sõltumatut kohut. Uuendame kohtute seadust tagamaks kohtute sõltumatus ja ka vastutus kohtuasjade menetlemise eest mõistliku aja jooksul. Üldreeglina ei tohiks menetlus üheski kohtuastmes kesta rohkem kui 100 päeva. Algatame eraldi reformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti. 

Tagame kõigile õigusabi kättesaadavuse.

Arendame edasi Põhjamaade eeskujul loodud süsteemi, mis aitab inimestel saada kvaliteetset õigusabi ka juhul kui tal endal puuduvad selleks vahendid. Algatame eraldi programmi tõstmaks inimeste õigusteadlikkust, eriti võla, perekonna- ja töösuhetes.

Õigusriik 

Viime läbi kehtiva seadusandluse revisjoni ja kehtestame seaduste järelhindamise.

Piirame õigusloome vohamist. Valitsus teeb 2024. aastal ettepaneku Riigikogule aegunud ja mittevajalike seaduste tühistamiseks. Valitsus ja ministeeriumid tühistavad mittevajalikud valitsuse ja ministrite määrused. 2025. aastast kehtestame Riigikogu poolt vastu võetud seaduste järelhindamise süsteemi. Järelhindamise viib pärast seaduse viieaastast kehtimist läbi seaduse vastuvõtmist juhtinud Riigikogu komisjon. Hindamise tulemusena peab Riigikogu otsustama seaduse kehtivuse jätkamise, selle muutmise või tühistamise üle.  

Tagame, et seaduseid rakendatakse ja võimu teostatakse mõistlikul, teadmistepõhisel ja õiglasel moel.

Seadusloomes näeme üldreeglina õiguse rakendajatele ette selgelt piiritletud kaalutlusõiguse. Tagame, et seda kasutatakse põhjendatult ja mõistliku aja jooksul. Eestis on igaühel õigus heale haldusele ja isikute õigusi ja vajadusi arvestavale asjaajamisele.  

Uuendame kriminaalmenetluse.

Kehtiv kriminaalmenetlus on segu võistlevast ja inkvisitsioonilisest protsessist, mis tekitab segadust ja asjade põhjendamatut venimist ega vasta seetõttu ühiskonna ootustele. Kehtestame eeluurimistähtajad ja läheme üheselt üle võistlevale menetlusele, kus õigust mõistab sõltumatu kohus ja kus süüdistusel ja kaitsel on võrdsed võimalused kohtule tõendite kogumisel ja esitamisel. Läheme üle digitaalsele menetlusele. Tugevdame parlamentaarset kontrolli prokuratuuri tegevuse üle.

Oleme üheselt leppimatud igasuguse vägivallaga ja muudame vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamise karistatavaks.

Eestis ei ole kohta mistahes õigusvastasel vägivallal. Põhiseaduse kohaselt on vaenu õhutamine üheselt keelatud ja karistatav, kuid kehtiv karistusõigus on vastutuse vaenu õhutamise eest sidunud tekitatud tagajärjega. Viime lõpule aastaid kestnud õigusteoreetilise debati ja muudame Karistusseadustikku selliselt, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne. 

Reformime tööturu regulatsiooni.

Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku lähtuvalt põhimõttest, et tööleping on võrdsete poolte võlaõiguslik leping, millega lepingupooled saavad omavahelisi töösuhteid kokku leppida. Eesti võtab aktiivse hoiaku Euroopa Liidu kehtiva õiguse ülevaatamisel ja põhjendamatute töötamist takistavate piirangute leevendamisel. Töölepingu alusel töötamine peab olema võimalik kaugtööna, niinimetatud tööampsudena ja mitmes teises vormis, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine.

Turumajanduse toimimiseks on vaja vaba ja ausat konkurentsi.

Vaba ja ausa konkurentsi eelduseks pole mitte üksnes kvaliteetne õiguskord, vaid ka selle tingimusteta rakendamine kõigi turuosaliste suhtes. Konkurentsi- ja finantsjärelevalvel on oluline roll vaba turu toimimise tagamisel. Vastavatel riigiametitel peavad olema piisavad õigused ja ressursid oma ülesannete täitmiseks. Kartellide, turumanipulatsioonide, finantspettuste ja teiste kuritarvituste toimepanijad tuleb paljastada, nad peavad saama õiglase karistuse ning hüvitama tekitatud kahjud.

Andmepõhine otsustamine 


Loome alused, et andmekogudes sisalduvaid andmed saaks kasutada teadmispõhiste juhtimisotsuste tegemiseks.

Eesti on paarikümne aastaga loonud andmekogud, mis sisaldavad unikaalseid andmeid juhtimisotsuste tegemiseks, kuid mida seaduste puudulikkuse tõttu ei saa kasutada piisavas mahus. Muudame ja täiendame kogu andmetega seonduvat seadusandlust, kaasates kõiki huvigruppe ja teadlasi, et andmepõhine otsustamine muutuks võimalikuks. Sealjuures peame oluliseks isikute õigust oma oma andmete kaitsele.  

Jõustame tegelikkuses andmete ühekordse küsimise printsiibi ja andmete ristkasutamise.

Seadus peab üheselt ja arusaadavalt sätestama, milliseid andmeid isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) kohta avaliku võimu teostamiseks kogutakse ning kuidas neid hoitakse ja kasutatakse. Erinevad avaliku võimu asutused küsivad täna isikutelt samu andmeid korduvalt, sisestades need isikute ütluse järgi oma andmebaasidesse. See toob kaasa andmekvaliteedi languse ja vajaduse andmeid korduvalt üle kontrollida. Tuleb kindlaks määrata, kes milliste andmete kogumise ja hoidmise eest vastutab ning kuidas neid andmeid põhjendatud juurdepääsuvajadusega isikutele jagatakse. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

Tagame isikutele võimaluse neile kuuluvaid andmeid turvaliselt hoida ja kasutada.

Andmetel, mis kuuluvad isikule, võib olla märkimisväärne väärtus. Õiguskord peab võimaldama selliste väärtuste turvalist hoidmist ja teistele isikutele kasutada andmist nii tulunduslikel kui ka mittetulunduslikel eesmärkidel. Andmemajanduse arenguks tuleb luua õiguslik alus. Inimeste teadlikkust isikuandmetest ja nende kasutamisest tuleb tõsta.

Loome õigusliku ja tehnilise aluse, et isikustamata kujul oleksid kõik avaliku võimu poolt kogutavad andmed (välja arvatud riigisaladused) masinloetavalt avalikult kättesaadavad.

Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Kõrvuti avaliku võimu teostamisega vajavad tõest teavet juhtimisotsusteks ka ettevõtjad oma ärimudelite loomiseks ja inimesed igapäevases elus. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid.

Vaatame üle avalikule teabele juurdepääsupiirangute alused ja kõrvaldame põhjendamatud piirangud.

Ligipääs avalikule teabele võib olla piiratud üksnes riigisaladuste ja tundlike isikuandmete puhul. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab juurdepääsupiiranguid rakendada ka tervet dokumenti salastamata.  

Sisejulgeolek

Arendame ühtset ja terviklikku Eesti Politseid.

Korrakaitse eest vastutab üldkorrakaitseorganina Eesti Politsei. Tuleb vältida politseiliste ülesannete ja vastutuse hajumist erinevate asutuste, sealhulgas omavalitsuste, vahel. Politsei kasutusse tuleb anda piisavad ressursid tema ülesannete efektiivseks täitmiseks. Politsei kaasab oma tegevusse kodanikke, nende ühendusi, ettevõtteid ja omavalitsusi. Selleks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus. 

Tugevdame päästevõimekust.

Tulenevalt Ukraina õppetundidest tuleb välja arendada varingupääste võimekus, parandada päästevõimekuse toimepidevust sõjaolukorras, täiendada isikukaitsevahendeid. Valmisoleku tõstmiseks tuleb senisest enam kasutusele võtta kaasaegset tehnoloogiat ja vabatahtlike kodanikeühenduste võimalusi. 

Arendame välja kõrgetasemelise sisejulgeoleku koolitussüsteemi.

Elanikkonnakaitse omab laiapindses riigikaitses kriitilist rolli. Inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriiside puhul tuleb tugevdada. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varud) ja toimivaid plaane ning nende läbiharjutamist. Oluline on elanikele suunatud koolitus ja nõustamine. Seadustada tuleb ülesannete jaotus ja vastutus. Elanikkonnakaitse põhivastutus lasub Päästeametil, kellele tuleb selleks eraldada piisavad ressursid. Samuti tuleb tõsta omavalitsuste rolli ning neid võimestada.  

Elanikkonnakaitsele tuleb anda selge sisu ja vajalikud ressursid.

Sisekaitseakadeemial on olnud oluline roll Eesti sisejulgeoleku arendamisel ja see tuleb muuta rahvusvahelise tähtsusega õppeasutuseks. Siseturvalisuse rakenduskeskus koondatakse aastaks 2024 Väike-Maarjasse.

Paneme pearõhu õnnetuste ja korrarikkumiste ennetamisele.

Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil.