Reformierakonna eesmärk on ehitada Eestist parima elukeskkonnaga maa. See on võimalik üksnes konkurentsivõimelise avatud majandusega, mis tagab ühiskonna heaolu kasvu meie käsutuses olevate varade (nii inimkapitali, teadmiste kui ka loodusvarade) kestliku ja vastutustundliku kasutusega. Erainitsiatiiv on majanduse kerksuse ja edukuse alus ning riigi roll on luua erainitsiatiivi teostumiseks raam, sekkudes minimaalsel määral ja seal, kus sekkumine on tingimata vajalik. Roheinvesteeringud on meie selle sajandi võimalus – Eesti peab olema eestvedaja ja rajaleidja, nii nagu oleme seda digiühiskonna loomisel ja arendamisel. Tugev ja innovaatiline majandus võimaldab kasvatada ühiskonna heaolu vähima keskkonnajalajäljega, ilma maksukoormust tõstmata ning on ühtlasi Eesti julgeolekugarantii. Tugev majandus loob kodanikele jõukust ja annab enam vabadust.

Avatud majandus ja aus konkurents

Seisame kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise eest ja protektsionismi vastu.

Reformierakond seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse – inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine – täieliku rakendamise ja reeglitepõhise maailmakaubanduse eest.  Euroopa Liit peab keskenduma oma konkurentsivõimele, majandusruumi ühtsusele, ühendustele, teadusele ja innovatsioonile. Stabiilne euro toetab Eesti ja Euroopa majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Korrastame ärikeskkonna õigusruumi, et tagada õiglane ning läbipaistev turukorraldus ning innovatsiooni soodustav keskkond.

Regulatsioonide eesmärk on anda tarbijale turvalisus ning ettevõtjale selgus ja investeerimiskindlus. Reformierakond lähtub põhimõttest, et riiklikke regulatsioone peab olema võimalikult vähe, kuid nii palju kui majandus tõhusaks toimimiseks vajab. Regulatsioone tuleb pidevalt üle vaadata ja ebavajalikud tühistada. Tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate ja sidusrühmade sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuudatuste jõustumise minimaalselt 6-kuulise etteteatamisega. Ettevõtluskeskkonda enim mõjutavad regulatsioonid Eestis ja EL tasandil arutatakse läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, et valida Eesti tuleviku jaoks parim lahendus ning vähemalt aastane jõustumistähtaeg. Kehtestame juhtimispõhimõtte, et  riigiametid on eelkõige inimeste ja ettevõtete nõustajad ja abistajad. Vaatame üle järelevalvet teostavate ametite alluvuse, vältimaks võimalikku huvide konflikti.

Tagame ausa ja vaba konkurentsi riigi kõigi võimalustega.

Reformierakond on sallimatu korruptsiooni, mõjuvõimuga kauplemise, põhjendamatute subsiidiumite ja toetuste, soodusrežiimide ning konkurentsimoonutuste või turu manipuleerimise suhtes. Jätkame nullbürokraatia projekti tegevusi. Vähendame ettevõtete halduskoormust, kogudes neilt vaid ühiskonnale vajalikke andmeid võimalikult bürokraatiavabalt ning vältides ühe ja sama teabe mitmekordset küsimist.

Jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist.

Riik ei pea olema ettevõtja ega omama osalusi ettevõtetes. Reformierakond nõustub hoidma riigi osalust ettevõtluses vaid juhul, kui selleks on möödapääsmatu ühiskondlik või strateegiline julgeolekuvajadus või eksisteerib objektiivne turutõrge, mida pole võimalik kõrvaldada. Ettevõtete osaluste valitsemisel tagame läbipaistvuse, kooskõla hea ühingujuhtimise tavaga ning volitatud isikute personaalse vastutuse. 

Innovatsioon 

Soosime avatud, teadmistepõhise ja innovatiivse Eesti arengut

Reformierakond loob tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks juhib ja arendab riik innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostab terviklikku talendipoliitikat. Riik panustab ise teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKPst ja innustab ettevõtjaid panustama vähemalt 2% SKPst, et edendada globaalset koostööd teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtjatega. Riik seab riigi osalusega äriühingutele omanikuootustes teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärgi 2% käibest või vähemalt miljon eurot aastas.

Teadus- ja arendustegevus on tootlikkuse kasvu alus.

Kogu ühiskond peab panustama innovatsiooni – ehitame e-Eesti kõrvale i-Eesti. Teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevus võimaldab liikumist tootlikuma majanduse ja kõrgelt tasustatud töökohtade suunas. Rakendusuuringute programmi kogemuse pinnalt loome Rakendusuuringute keskuse (RUK). RUKi strateegiline fookus on digilahendustel, tervisetehnoloogiatel ja -andmete väärindamisel, kohalike ressursside väärindamisel, sh biomassi rafineerimisel ning nutikatel energialahendustel, sh vesinikutehnoloogiatel.

Eesti on avatud uutele tehnoloogiatele.

Riiklikud regulatsioonid toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu (näiteks finantstehnoloogiad, tehisintellekt, isejuhtivad sõidukid ja uue põlvkonna internet Web3) ning idusektori arengut. Riik soosib innovatsiooni läbi finantsstiimulite teadus-arenduskuludelt, mis on seotud kohustusliku aastaaruande lisa esitamisega, ja kogutud andmete tagasisidestamisega läbi ettevõtjaportaali. 

Riik toetab kahese kasutusega tehnoloogia arendamist. 

Arvestades järsult muutunud julgeolekuolukorda soosib riik ettevõtete selliste innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis oleksid kasutatavad nii kaitse- kui ka tsiviilotstarbel. Ukraina kaitsevõime toetamisega arendame oma tööstust ja kaasame Eesti ettevõtted Ukraina ülesehitusse.

Kaasaegne tööstus võimendab majanduse innovatsioonimahukust ja vähendab keskkonnajalajälge.

Eesti digivalmidus ja -kompetents loovad suurepärased eeldused tehnoloogiamahuka tööstuse ja innovatsiooni kasvuks. Soosime riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamiseks. Riik toetab uutel tehnoloogiatel põhinevat kohalike loodusvarade väärindamist viisil, mis on vähima keskkonnamõjuga. Kaardistame strateegilised maavarad ja maksimeerime neist saadava kasu Eesti rahvale.

Reformime tööturu regulatsiooni.

Kehtiv töösuhete õiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud. Uuendame kehtivat raamistikku selliselt, et see motiveeriks töötamist, mitte sõltuvust toetustest. Mitmekülgsed ja muutuvate töösuhted (tööampsud, erinevat laadi lepingud, kaugtöö jne) peavad olema võimalikud, ilma et sellega kaasneks maksunduslik või muu diskrimineerimine. Samuti soosime võimaluste loomist erivajadustega ühiskonnaliikmete eneseteostuseks ja kaasamiseks tööturule.

Vajalik lisatööjõud kontrollitud rände abil.

Eesti inimeste ja ettevõtete jõukuse kasvatamiseks vajame oskustööjõudu kontrollitud rände kaudu. Loome võimalused Ukraina sõjapõgenikele rakenduse leidmiseks neis tööturu valdkondades, mida meie ettevõtted vajavad.

Tagame ettevõtlusõppe ja rahatarkuseõppe kõikides koolides.

Ettevõtlusõppe ja rahatarkuse omandamisega tuleb alustada üldhariduskoolis ja õpe peab olema kättesaadav kõigile õpilastele. Ettevõtlusõpe ja rahatarkuse omandamine on elukestva õppe osa. Peame oluliseks toetada jätkusuutlikke eraalgatusel põhinevaid õppeprogramme. Kaasame ettevõtlusorganisatsioonid kutseõppe õppekavade koostamisse ning erialateadmiste nõudluse kaardistamisse.

Loome õigusliku ja tehnilise aluse, et avaliku võimu kogutavad andmed (välja arvatud riigisaladused) oleksid isikustamata kujul masinloetavalt ettevõtjatele kättesaadavad.

Tõestel andmetel põhinev otsustamine on ühiskonna konkurentsivõime seisukohalt määrava tähtsusega. Avaandmed võimaldavad välja töötada uusi teenuseid ja tooteid. Avaandmete vaba kättesaadavus eeldab erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Selleks täiendame õigusruumi ja teeme riigipoolseid arendustegevusi. 

Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud.

Riigi e-teenused on kasutajakesksed ning e-teenuste arendamisel lähtume kasutajamugavusest nutiseadmes. Järgime andmete „vaid kord küsimise“ põhimõtet. Viime lõpuni arendustegevused, et järgmistel valimistel saaks turvaliselt hääletada ka nutiseadmest. Digitaalsed tehnoloogiad toodavad digiprügi ja tarbivad loodusressursse. Seepärast seame digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid. Eesti küberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ja selle tagamiseks teeb avalik võim igapäevast koostööd erasektoriga. Tagame, et küberturbe rahastamine on kooskõlas tehnoloogia arengu ja ohupildiga.

Rahvuslik kapital tõmbab ligi rahvusvahelist kapitali.

Võimestame erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise. Toetame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet suurtehingute käendamise meetmetega. Selleks suurendame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kapitali, et kasvatada organisatsiooni võimekust käendada Eesti ettevõtete investeeringute rahastamist ning anda ekspordigarantiisid. Euroopa Liidu rahastuse ja arengupankade võimendusega loome EISi juurde pikaajalist rahastust pakkuva elamuinvesteeringute fondi, mis võimaldab turutõrke piirkonnas ettevõtjatel tuua turule uusarendusi ja renoveerida elukondlikku kinnisvara.

Head ja turvalised ühendused 

Tagame kiire interneti kättesaadavuse kogu Eesti territooriumil. 

Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire internet jõuaks kõigi soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Tagame, et riigimaanteede ehitamisel ja renoveerimisel rajatakse 5G võrgu paigaldamise valmidus. Kõik riigi toetused on tehnoloogianeutraalsed, võimaldades sealhulgas satelliitinterneti kasutuselevõttu.

Riigi põhimaanteed ehitatakse 2+2 sõiduradadega.

Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet. Selleks vaatame 2023. aastal üle kehtiva teehoiukava prioriteedid ja näeme riigi eelarvestrateegias ette teehoiukava pikaajalise ja realistliku püsirahastuse nelja-aastase sammuga. Tee-ehituse kiirus sõltub ka majanduse üldisest konjuktuurist.

Toetame investeeringuid kohalikku teedevõrku.

Kohalike omavalitsuste roll on kujundada oma territooriumil põhjendatud ja jätkusuutlik teedevõrk. Transpordiamet nõustab ja koordineerib omavalitsuste tegevust teedevõrgu arendamisel. Tagame riigieelarvest kohalike omavalitsuste teedevõrgu pikaajalise vajaduspõhise kaasrahastuse.

Tagame rohelise, turvalise ja kliimaeesmärke täitva rööbastranspordi arendamise.

Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on oluline meie kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu prioriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks ja käivitame 2024. aastal Tartu-Riia rongiühenduse. 

Loome keskkonna, mis tagab mugavate lennuühenduste olemasolu.

Eesti riik ei pea omama lennufirmat, vaid muutma oma lennujaamad ja taristu atraktiivseks sihtkohaks lennufirmadele, et toetada Eesti turismi- ja külalislahkussektori arengut. Tallinna ja Helsinki vahel peab toimima lennuühendus nii lennuväljade kui ka linnakeskuste vahel. Võimaldamaks lennuühendusi kogu riigist, loome õigusliku keskkonna Eestis õhutaksode kasutuselevõtuks. Eesti soosib droonide kasutuselevõttu muuhulgas viimase miili transpordilahendusteks, luues vajaliku regulatsiooni.

Kaasaegne ja keskkonnasõbralik parvlaevaliiklus ning turvalised veeteed toetavad regionaalarengut ja edendavad turismi.

Suursaarte ja mandri vahelised ühendused on kliendisõbralikud, kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud. Teenuse hinnakujundus on läbipaistev, toetab saarte arengut ja on pikaajaliselt kokku lepitud. Asendame praegused parvlaevad nende kasuliku eluea lõppedes uute, null-CO2 jalajäljega parvlaevadega. Turvalised veeteed peavad tekitama senisest enam teenusepakkumist liikumiseks, seda ka siseveekogudel. Soosime mere- ja siseveekogude taristu arendamist kasvatamaks Eesti atraktiivsust külastuskohana. 

Teeme kergliikluse turvaliseks ja Eesti-üleseks.

Kaasaegsed liikumisviisid peavad olema kasutatavad ja turvalised kõikide liiklejate jaoks. Seal, kus ruum võimaldab, peavad erineva kiirusega liikujad olema eraldatud. Selleks rajame koostöös omavalitsustega vajalikku kvaliteetset taristut, kohandame regulatsioone ja edendame liiklusharidust ning teavitust. Toetame jalg- ja jalgrattateede investeeringuid väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi.

Toetame FinEstBay idee teostamist.

Helsinki ja Tallinna ning nende lähiümbruse muutumine maailma suurima talendikontsentratsiooniga ühtseks majandusruumiks ja elukeskkonnaks (FinEstBay) on Eesti rahvuslikes huvides ja Eesti riik peab vastavalt võimalusele seda igati toetama. Tallinn-Helsinki võimalik tunnel peab olema majanduslikult tasuv ja rahastatud läbipaistvalt, koostöös usaldusväärse erakapitali investeeringuga. Toetame kaasaegse konverentsikeskuse rajamist Tallinna.

Rajame energiaühendused, mis tagavad energiajulgeoleku.

Rajame Soomega kolmanda elektriühenduse (ESTLINK-3) ja tagame kõigi ühenduste turvalisuse ja talitluspidevuse. LNG vastuvõtuvõimekus Eestis tagab gaasi varustuskindluse ja meie tervikliku energiajulgeoleku. Investeerime elektri- ja sideühenduste rajamisse, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga, et need, kes tahavad toota ja seeläbi panustada meie energiasõltumatusesse, saaksid seda teha. Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame viivitamatult vajalike kompetentside loomisega ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. Kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu, teeme vajalikud ettevalmistused, et uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõtt oleks võimalik hiljemalt 2030. aastaks. 

Mereriik Eesti.

Mereriigina peame oluliseks kauba- ja reisijateveo ning turismi mahu püsivat kasvu. Meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks tellime 2023. aastal meremajanduse ökosüsteemi (logistika, sadamad, riiklikud tugiteenused, registriteenused, mereharidus) analüüsi koos poliitikasoovitustega ning koostame poliitikasoovituste rakendamise tegevuskava.

Õiglane maksusüsteem 

Reformierakond lähtub põhimõttest, et nii riigieelarve kui ka kohalikud eelarved peavad olema pikaajaliselt tasakaalus, et tagada fiskaalne jätkusuutlikkus ja ohjata hinnatõusu. Riigil ja omavalitsustel peavad olema ajutiste kulutuste ja majandusolude olulise halvenemise puhuks reservid ja usaldusväärsus, mis võimaldab soodsatel tingimustel laenu võtta. Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist, maksusoodustusi ja -erandeid, tehes tarku kuluotsuseid ja viies läbi struktuurseid reforme. Korras riigirahandus on riigi ja rahva jätkuvuse ning tugeva majanduse eeldus.

Korras riigirahandus 

Viime riigi tulud ja kulud tasakaalu.

Riigieelarve on kroonilises puudujäägis – see kiirendab hinnatõusu ja pole jätkusuutlik. Seepärast viime tavapärasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puudujäägis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga. Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmismahuka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega. Ajutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta. 

Hoiame Eesti riigivõla võimalikult madalal ja ei jäta tänaseid soove tulevaste põlvede kohustuseks.

ELi madalaim võlakoorem on Eesti konkurentsieelis, mitte puudus, millest vabaneda. Riigi kulude katmine laenuga täisvõimsusel töötava majanduse tingimustes kiirendab hinnatõusu, süvendab tööjõupuudust, tekitab majanduses muid tasakaalutusi, tõstab laenu hinda riigile endale ja erasektorile ning halvendab riigi kulude kvaliteeti. Laen ja reservide kasutamine on õigustatud ainult majandustsükli mõõna tasandamiseks ning kriisikuludeks.

Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik.

Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama. 

Hoiame maksusüsteemi konkurentsivõimelisena.

Reformierakond hoiab ja arendab maksusüsteemi, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, ühetaoline, võimalikult väheste eranditega, lihtne hallata ja läbipaistev. Tööjõu ja investeeringute maksustamisele eelistame kahjulike kõrvalmõjudega tarbimise maksustamist. Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel. Maa maksustamisel peame määrade ja erandite otsustamisel vajalikuks omavalitsuste autonoomiat. 

Kaotame eraisikute „maksuküüru“ ja taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsioonid.

Maksuvaba miinimum peab olema kõigile ühetaoline riikliku koormise vaba miinimum. Tõstame maksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Sotsiaalpoliitikat ei saa teha maksueranditega tõhusalt, sest sellised erandid on kulukad ega jõua tegelike abivajajateni. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Motiveerime eraraha kaasamist tervishoidu ja pensioniks kogumisse.

Võimaldame tööandjal senisest rohkem teha tervishoiukulusid ettevõtluskuluna, sealjuures terviseennetuseks, eriti tööst tulenevate riskide maandamiseks. Peame oluliseks ja toetame pensioniks säästmist, tagamaks kõrgemad sissetulekud tuleviku pensionäridele.