Olles töötanud pikalt kohalikus omavalitsuses, on mul olemas teadmised sellest, mis on riigi ja kohaliku elu korraldamise vahekorras valesti. Olen kindel, et parandamisruumi ja vajadust on palju, aga selleks, et seda teha, tuleb endal käed külge panna.

Omavalitsuse õigused aukohale

Minu eesmärk Riigikogusse valituks osutudes on olulisel määral vähendada riigi sekkumist kohalike omavalitsuste iseotsustamisõigusesse. Suurendada tuleb ka omavalitsuste õigusi ja võimalusi kohaliku elu kujundamisel. Riik ei ole omavalitsuse omanik, kes ütleb, kuidas ja mida tuleb teha, vaid see õigus peab olema inimestel, kes kohapeal elavad. Riik peab olema omavalitsustele sisuline partner näiteks planeerimise, kaevandamise või kaitsealade moodustamise küsimustes. Praegu see kahjuks nii ei ole ja see tuleb ära muuta.

Riigikogu peab olema läbilõige ühiskonnast, seega peab seal olema erinevate eluvaldkondade asjatundjaid ja kindlasti on vaja sinna inimesi, kellel on hea ülevaade kohalike omavalitsuste teemadest.

Vajalikud muutused

Peame muutma regulatsiooni, mis puudutab maavarade kaevandamist, varude arvele võtmist ja selleks vajalike lubade väljastamist. Senine süsteemitus on seadnud paljud omavalitsused ja kogukonnad olukorda, kus kellelgi ei ole kindlust, et sinu naaberkinnistule või piirkonda ei esitata soovi alustada kaevandamise menetlusega. Kuivõrd sisuliselt puudub alus ja riigil ka soov ühelegi taotlusele EI öelda, siis algab sellest elanikele ja omavalitsusele kurnav kaevikusõda, mis aga halvab piirkonna arengu. Samuti põhjustab see palju stressi kohalikele elanikele.

Minust

Elan Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus, seega tegemist on minu kodukoha ringkonnaga. Olen töötanud neliteist aastat Jõelähtme vallavanemana, eelnevalt olnud seotud mitme teise avaliku sektori asutusega, näiteks välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga, aga ka Tallinna linnavalitsuse ja Nõmme linnaosavalitsusega. Seega oman head ülevaadet nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtetest, mis loovad hea eelduse sisukaks tööks Riigikogus.

Omavalitsuse pikaaegne juhtimine on andnud mulle suure kogemuste pagasi, mida Riigikogu töös rakendada. Lisaks vallavanema tööle olen ka aktiivne kaitseliitlane ja reservohvitser.

Olen abielus ja kahe toreda lapse isa. Tütar Miia on 16-aastane ja õpib Loo keskkooli 10. klassis. Ta tegeleb aktiivselt muusikaga, laulab Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekooris. Poeg Johannes on 9-aastane ja õpib Loo kooli teises klassis, tegeleb aktiivselt jalgpalliga. Abikaasa Siiri on raamatupidaja.

Puhkeaega on minu ameti juures suhteliselt vähe, vallavanema töö kella ei vaata ja reageerida tuleb vajadusel ööpäev läbi, eriti viimaste aastate kriiside tingimustes. Seetõttu on ka nädalavahetused ja õhtud tihti töökohustustega kaetud. Vaba aega kasutan perega koosolemiseks ning suure osa sellest võtavad lisaks ka Kaitseliit ja koorilaul.

Uhke olen oma pere, töö ja vabatahtliku riigikaitsesse panustamise ning edendamise üle!

Minule annavad kõige enam kindlustunnet perekond, sõbrad ja demokraatlik riigikorraldus. Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on vääramatult meie riigi iseolemise tagatis ning kindlustunde looja.