Olen 45-aastane, abielus ja meie peres kasvab kolm last ja kaks koera. Mind sütitab tegutsema paratamatu optimism, usun headusesse, viisakusse ja aususesse.
Tartu Ülikoolis omandasin strateegilise juhtimise magistri- ning õigusteaduste bakalaureusekraadi. Minu tööelu on seotud juhtimisega kultuurisündmuseid korraldavas ning valdkonnale teenuseid pakkuvates ettevõtetes.
Pean oluliseks laia pildi nägemist ja pikaajalise vaate elluviimist. Just oma väärtuste ning parema homse nimel püüan alati kaasa aidata seal, kus on vajalik ja võimalik. Olen olnud Harku vallavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ning panustan valdkonnaüleste organisatsioonide töösse. Viimased 10 aastat olen olnud oma laste lasteaia ja kooli hoolekogude esimees.
Haridus ja kultuur – meie heaolu mootorid
Usun, et hariduse peamine funktsioon peaks olema elus hästi hakkama saava ning sotsiaalses keskkonnas edukalt tegutseva inimese kasvatamine. Tänased lapsed sisenevad tööellu veelgi kiiremini muutuvas maailmas ja peavad olema valmis oma elu jooksul tegema korduvaid karjäärimuutuseid. Keskkonna kiired muutused eeldavad muutuseid ka hariduselus. Kooli lõpetanud peavad oskama nende muutustega toime tulla ning lisaks oma isikliku eluga õnnelikult hakkama saama. Tahan aidata kaasa sellele, et meie hariduselu alates alus- ja põhiharidusest oleks noori tulevikukeskkonnaks ette valmistav.
Samuti leian, et ühiskonna eduka toimimise eeldus on kultuur ning selle mitmekesisus. Tasub mõelda, millisesse keskkonda tekivad iduettevõtted, mis võivad ükssarvikuteks kasvada, kaasates parimaid kogemusi ja teadmisi omavaid tippspetsialiste. Meie asukohta maailmakaardil muuta ei saa, küll aga saame edasi arendada elukeskkonda, mis pakub heal tasemel toidukultuuri, muusika- ning teatrisündmuseid ja kauneid kunste. Kui suudame tagada elukeskkonna, mida kõrget lisandväärtust loovad juhid ning spetsialistid eelistavad, toetame seeläbi innovaatilise ettevõtluse siin toimimist. Ehk lihtsustatuna: kultuur toimib majanduse vedurina.
Kultuuril on ka oluline roll viimaste aastatega veelgi enam päevakorda tulnud vaimse tervise probleemide ennetamisel ning kahjude vähendamisel. Kinnitavad ju teadusuuringudki, et kultuuri tarbimine tõstab inimeste õnnetunnet.
Heal haridusel ning edukal majanduskeskkonnal on aga väärtus vaid siis, kui me seisame ka oma looduskeskkonna eest, ilma selleta kaotab muu mõtte. Oluline on nii meil olemasoleva säilitamine, näiteks enamate looduskaitsealade loomise abil, kuid samuti laiemalt rohepöörde elluviimisel liidrirolli võtmine.
