Olen 32aastane noormees — isa, elukaaslane, poeg, vend, lapselaps, Eesti patrioot ja Riigikogu liige. Sündisin ja kasvasin üles Põltsamaa vallas Lustivere külas, kus käisin ka põhikoolis.

Lustivere Põhikoolist viis haridustee mind edasi Tartumaal asuvasse Nõo Reaalgümnaasiumisse, kus õppisin matemaatika klassis. Ülikooli läksin aga Tallinnasse, kus õppisin esmalt Tallinna Ülikoolis ja hiljem Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ootab lõpetamist magistrikraad majandusteaduskonnas. Pärast ülikooli alustasin ajateenistust Logistikapataljonis, kus sain nooremseersandi auastme ja vanemparameediku kutse. Olen inimene, kes naudib lähedaste ja sõprade seltskonda. 

Reformierakonnaga liitusin juba ülikooliõpingute kõrvalt, sest soovisin riigi ja ühiskonna kujundamises aktiivselt kaasa rääkida. Selle aja jooksul olen teinud erakonnas tööd mitmetel ametitel, mis on mind arendanud mitmekülgse poliitiku ja inimesena. Olulisim neist on olnud Reformierakonna peasekretäri töö, kelleks kutsus mind Kaja Kallas 2018. aastal, et üheskoos viia erakond Riigikogu valimiste võidnuni. Aastast 2019 olen Riigikogu liige, millest viimased kaks aastat Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. 

Alates 2013. aastast olen kuulunud kõikidesse Põltsamaa vallavolikogu koosseisudesse. Sellel ajal olen pidanud volikogu aseesimehe ametit ning juhtinud revisjoni- ja kultuurikomisjoni. See on olnud minu panus tagasi kogukonda, et aidata Põltsamaa vallal areneda.

Siim Kallas, Reformierakonna auesimees: „Erkki Keldo on üks meie fraktsiooni ja erakonna võtmeisik, kelle kanda on olnud suur organisatsioonilise töö koorem. Ilma Erkki sarnaste inimesteta jääb poliitika vaid ilukõneks, teostamatute unistuste kogumiks. Tuleb muudkui korraldada, veenda, kontrollida, kokku leppida. Siis saab ideest tegelikkus. Erkki Keldo on kahtlemata väärt mees kandideerimaks Riigikokku.“

Miks ma kandideerin Riigikokku?

Kandideerin taas Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikogusse, et seista koos Reformierakonna meeskonnaga kindlates kätes Eesti eest. Järgmise nelja aasta jooksul peab poliitika põhirõhk olema Eesti inimeste julgeolekul ja paremal hakkamasaamisel.

Agressiivse idanaabri tegevuse tõttu on elutähtis panustada tugevasse riigikaitsesse, hoida häid suhteid liitlastega ja arendada laiapõhjalist elanikkonnakaitset. Eesti on kindlalt koos liitlastega Euroopa Liidus ja NATOs. Meil on tugev kaitsevõime, aga koos oleme veel tugevamad ja suudame kaitsta ennast erinevate ohtude eest.

Eesti inimeste sissetulekud peavad suurenema ja elujärg paranema.

Reformierakonna eestvedamisel on viimastel aastatel loodud mitmeid meetmeid toetamaks madalama sisse tulekuga inimesi, kelle hakkamasaamine on kaupade kallinemise tõttu ohtu sattunud. Oleme tõstnud tulu maksuvaba miinimumi, pensione ja toime tulekutoetust. Olen seisukohal, et samamoodi tuleks toetada ka keskmise sissetulekuga inimesi, sest neilgi on keerukamaks läinud.

• Selleks kaotame ära maksuküüru, mis sööb ära 1200 kuni 2100-eurost sissetulekut saavate inimeste palgatõusu. Samuti tõstame tulumaksu vabastuse 700 euroni kuus kõigile.

Jürgen Ligi, Riigikogu liige: “Erkki on mees, keda on poliitikas kindlasti vaja. Enamuse noorte kohta ei söandaks seda kinnitada, sest neil pole olnud palju võimalust kogemusi korjata, tuntuks saada ega katsumusi läbi teha. Erkki on liikunud tagasihoidlikult, ent kindlalt. Ta on töökas, terane ja mis poliitikas orienteerumiseks samuti hädavajalik, huumorimeelega. Seejuures on tal toetuda korralikult haridusele ja kui ta ka midagi ei ütle, on tunda, et ta saab aru. Erkkit valida saab soovitada kerge südamega.”

Minu eesmärgid Jõgeva- ja Tartumaal elavate inimeste elu parandamiseks järgmisel neljal aastal on:

Kaotada ära keskklassi koormav maksuküür, et toetada inimeste sissetulekute kasvu. Erinevate toetuste asemel tuleb inimestele rohkem raha kätte jätta, et nad ise saaksid otsustada, kuidas seda raha kasutada. Kõikidele inimestele 700€ maksuvaba tulu ja sealt edasi 20% tulumaks.

• See tähendab inimesele kuni 1680€ aastas rohkem raha kätte

• Paremad ühendused Jõgeva- ja Tartumaale

Kiirem ja parem rongiliiklus Tartu-Tallinna, Tartu-Riia vahel. Lennuliikluse hoidmine Tartus. Kiire internet võimalikult paljudesse kodudesse, et võimaldada töötada igast maakonna nurgast. 4-realise Tallinn-Tartu maantee lõpuni ehitamine.

• Ühtne eestikeelne haridus alates lasteaiast

Tänases julgeolekuolukorras on eriti oluline, et kõik Eestis koolis käiavad inimesed õpiksid riigikeeles. See tähendab, et oleme ühises inforuumis ning pakume noortele paremaid võimalusi elus ja tööturul. Riigikaitseõpetus kohustuslikuks, et kõik noored oskaksid kriisiolukorras hakkama saada.

• (Kõrg)Hariduse suurem rahastamine ja õppetöö kvaliteedi tõstmine

Suurendame teaduse rahastuse 1,5%-ni SKPst, tõstame õpetajate palgad 120%-le Eesti keskmisest, kohustuslik riigikaitseõpetus. 

• Eakate väärtustamine

Keskmine pension peab olema maksuvaba; soovi korral paindlikud töövõimalused; üksi elavate pensionäridele 13 pension ja parem ligipääs arstile. 

• Kindlates kätes julgeolek. 

Suurendame liitlaste kohalolekut; tõstame kaitsekulud 3%-ni ja suurendame maakaitset 20 000 inimeseni.

Erkki Keldo 4 aastat Riigikogus

Olen tänaseks saanud pea neli aastat esindada Jõgeva- ja Tartumaa rahvast Riigikogus. Selle aja jooksul on meid kõiki tabanud mitu kriisi, mida on tulnud lahendada, kuid lisaks sellele oleme teinud ka olulisi tulevikku vaatavaid seadusmuudatusi, mis on aidanud inimeste igapäeva elu paremaks muuta.

Mõned olulisemad näited tehtud otsustest Riigikogus:

1. Alustasime maksusüsteemi kordategemist. Muutsime keskmise vanaduspensioni taas maksuvabaks
2. Tõstsime üksi elava pensionäri toetuse 200 eurole 
3. Keskmine pension tõusis nelja aastaga 200€ võrra
4. Suurendasime kaitseeelarvet üle 1 miljardi euro 
5. Seadustasime ülemineku ühtsele eestikeelsele haridusele 
6. Suurendasime teadus ja arendustegevuse 1% SKP-st 
7. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole
8. 70 miljonit eurot kiire interneti viimiseks maapiirkondadesse 
9. Kiirendasime ja suurendasime taastuvenergia kasutuselevõtu võimalusi 
10. Väga olulised palgatõusud õpetajatele, päästjatele, politseinikele, kultuuritöötajatele ja teistele spetsialistidele 
11. Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapsetoetus tõus 80 euroni 
12. Igale soovijale hooldekodukoht pensioni eest 
13. Eraldasime idapiiri väljaehitamise kiirendamiseks 22.5 miljonit 
14. Vaimse tervise ligipääsu suurendamiseks eraldasime 7 miljonit eurot 
15. Kõrghariduse rahastamise kasv 15% võrra aastas 
16. Investeerisime täiendavad 30 miljonit eurot, et digiriik oleks jätkuvalt tugev. 
17. Eraldasime 60 miljonit eurot era ja kortermajade rekonstrueerimiseks

Heidy Purga, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees: “Olen Erkkiga õlg õla kõrval töötanud juba mitu head aastat, oleme mõlemad Reformierakonna fraktsiooni aseesimehed ja Riigikogu suures saalis pinginaabrid. Mul on endise elvakana tihtipeale tunne, et maapiirkondadest pärit inimestel on tihtipeale sitkust rohkem kui teistel. Erkki puhul on tema sihikindlus ja meeletu ressursiga sisemine mootor, millega ta jõuab kõike teha, väga imetlusväärne. Kohe näha, et heast kodust pärit! Lisaks, Erkkit saab usaldada, mis poliitikas polegi nii igapäevane nähtus. Usaldada ka riigiasjade ajamisel, Eesti eest poliitika tegemisel, sest sellel mehel on süda õige koha peal. Just Erkkit on meil kõigil igapäevapoliitikas väga vaja, julgen kindlasti soovitada oma hääl valimistel talle anda.“

Liina Kersna, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees: “Erkki on kolleeg, kelle sõna maksab ja kelle peale saab olla kindel. Olen jälginud imetlusega kui argumenteeritult Erkki poliitilises debatis osaleb. Erkki ei räägi kunagi kõhutunde pealt, tema seisukohti sisustavad alati faktid. Lisaks on Erkkil suurepärane omadus, mida poliitikutel läheb hädasti vaja — ta suudab pidada läbirääkimisi erinevate inimestega, kel on erinevad seisukohad. Ta teab, et poliitikas ei ole kohta solvumisele, poliitikas on vaja jõuda kokkuleppele. Kui üldiselt on Erkki seisnud Riigikogus selle eest, et inimesi ei karistatakse edasipüüdlikkuse eest, et meie kõrghariduse rahastamine suureneks ja finantsõpe laieneks, siis minu meeldivaks üllatuseks on Erkki seisnud häälekalt ka selle eest, et vaimse tervise abile oleks parem ligipääs.“

Intervjuu. “Erkki Keldo: isa olla on äge!”

Kui tööpäev lõppeb, millega oma aega sisustad? 

Kasvatan koos elukaaslase Kristiinaga 2,5 aastast poissi, kellega koos kasvamine ja maailma avastamine täidab enamuse vabast ajast. Kristiina on pärit Tartumaalt Puhja alevikust. Kohtusime ülikoolis, kus õppisime Riigiteadusi. 

Kas kodune tugi on poliitikas oluline? 

Jah, väga. Poliitika on valdkond, kus sa võid olla 24/7 kohustustega hõivatud. Kodune tugi ja lähedased on äärmiselt olulised, et ennast keerulistel aegadel vajadusel välja lülitada, tuge saada ja puhata. Olen väga tänulik, et mul on selline tagala olemas. Kindlasti on see kodustele keeruline, kui pole stabiilset päeva- või nädalaplaani ning peab olema alati valmis enda asju ümber vaatama ja plaani muutma.

Mis tunne on isa olla? 

Väga äge. Võib ju mõelda, et tead seda tunnet, aga tegelikult ei tea enne, kui asi kätte jõuab. Äge on vaadata, kuidas väike poiss kasvab ja avastab maailma, iga päev midagi uut juurde õpib. 

Mida oma pojale elutarkuseks kaasa annate? 

Seda, mida minu isa suuresti mulle. Ole lugupidav enda ja teiste suhtes, siis ollakse sinuga. Ole töökas, aus, ole inimene kõige lihtsamas mõttes. Jää iseendaks. Kui oled töökas, aus, näed vaeva, siis varem või hiljem naeratab õnn ka sulle. Ole iseenda õnne sepp, ei tasu loota, et keegi teine sinu eest rasked otsused ja tööd ära teeb. 

Arvan, et ausad, viisakad, teistest lugupidavad inimesed on igas ühiskonna arenguetapis teretulnud. Ja muidugi on oluline olla aktiivne ühiskonnas ja enda tegevustes. Tema ei pea poliitikasse minema, pigem las toimetab ja teeb ettevõtlust, äkki saab riigile rohkem maksutulu tuua ja inimestele häid töökohti pakkuda. 

Kas jääb aega tegeleda hobide ja harrastustega? 

Kui lapsevanema ametist aega üle jääb, meeldib harrastada kõikvõimalikke spordialasid pallimängudest kuni suusatamise ja rattasõiduni välja. Nooruspõlves olin mitmekordne Jõgevamaa meister erinevates pallimängu alades – võrkpall, jalgpall, lauatennis. Keskkoolis tulime Nõo Reaalgümnaasiumiga koolidevahelises jalgpallis Eesti meistriks.

Hobi korras osalen ka erinevates mälumängu sarjades. Üheks suurimaks kireks on reisimine ja uute kohtade avastamine maailmas. Kui reisi käidud, on eriti hea tagasi tulla kodumaale ja saada aru, kui hea ja mõnus on meil siin elada. 

Poliitikas pole tavaline, et noored poliitikud oleks ajateenistuses käinud. Sul on läinud aga teistmoodi? 

Jah, teenisin 11 kuud Logistikapataljonis ja pärast ajateenistust liitusin kaitseväe CIMIC meeskonnaga (tsiviil- ja militaarkoostöö), et panustada tagasi riigikaitsesse. Riigikogu töö kõrvalt on see kindlasti raskendatud, aga tahan kindlasti tulevikus sinna rohkem aega panustada. CIMIC amet hõlmab kaitseväe suhtlust kaitseväe väliste organisatsioonide ja võtmeisikutega, et koordineerida ning kooskõlastada plaane ja tegevusi ning toetada seeläbi kaitseväele püstitatud ülesannete täitmist. See on koht, kus on võimalik enda poliitilist kapitali ja laia kontaktide võrgustikku üle Eesti riigikaitse abiks tööle panna. 

Mida soovitad keerulistel aegadel Jõgeva- ja Tartumaa inimestele? 

Keerulistel aegadel leidke kindlasti aega enda lähedaste jaoks. Meil on mitu aastat kestnud erinevad kriisid. Sellisel ajal ei tasu häbeneda, kui on tunne, et enam ei jaksa või vajaks abi. Julgege oma lähedastega rääkida oma muredest ja mõtetest. Uuringud on näidanud, et inimeste vaimne tervis on olnud viimastel aastatel suure surve all. Tihti aitab ka juba mure jagamine, nagu öeldakse et see muutub poole kergemaks. Lisaks hoidke positiivset meelt ja proovige näha head igapäevaelus ja ka väikestes asjades, sest positiivne ellusuhtumine loob ka positiivseid emotsioone.