Põhimõtted

Haritud, tugeva majandusega ja vaba – sellist Eestit edendangi.

• Otsustades tuginen asjatundlikkusele ja inimeste huvidele, unustamata põhiväärtusi.
• Teen kõik, et üksteise ründamine asenduks asjaliku ja sisulise aruteluga.
• Väärtustan haridust – õppimist ning õpetamist – ja head tööd.
• Vaba avatud turg edendab majandust ja konkurentsivõimet parimal viisil.
• Inimest tuleb austada, hädasolijat aidata, koostöö viib edasi.
• Vabadus – nii inimeste kui ka rahvana – on olulisim väärtus.

Minust

Rahanduse professorina olen tehnikaülikoolis töötanud kakskümmend aastat. Praegu olen dekaan, juhtides majandusteaduskonda, kus on üle kahesaja töötaja, sada neist doktorikraadiga. Olen Eesti Panga nõukogu liige ning viimased kümme aastat õpetanud konkurentsiökonoomikat. Eraelus olen abikaasa, isa ja vanaisa.

Lõpetasin Tartu ülikooli füüsikuna. Magistri- ja doktorikraad majandusteaduses pärinevad Tallinna tehnikaülikoolist. Kaks aastat neist õpingutest möödusid Stockholmis, Halifaxis ja Bostonis. Tööalaselt ja maailmaga igapäevaselt kursis olemiseks hangin infot eesti-, inglis-, soome- ja hispaaniakeelsetest allikatest.

Minu Tallinna tehnikaülikoolis töötamise aja jooksul on majandusteaduskonna lõpetanud ligikaudu 12 000 spetsialisti. Eriti tublid saavad ka stippe.

Minu põhiseisukohad

„Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkust tunnistada.”

Haridus

Haridus on Eesti edu kõige olulisem määraja, me ei tohi lasta tänaseks saavutatud taset kaotsi minna.

• Õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamiseks tuleb palkasid oluliselt suurendada, tulevikus tuleks neid indekseerida, lähtudes erasektori palkadest; töökorraldus ja töökeskkond peavad õpetajat toetama.
• Lapsed peavad saama hea hariduse sõltumata koolist ja õppimiskohast; eesti keel on Eestimaal hea hariduse osa.
• On aeg avada Soomes vähemalt üks eestikeelne Eesti õppekava pakkuv kool, et sealsed eesti lapsed eestlasteks ka jääksid.
• Riik peab koolidesse suhtuma nii, et tipud areneksid ja et vahe tippude ja lõppude vahel väheneks; elukestvat õpet tuleb toetada päriselt.
• Kutse- ja rakenduskõrghariduse mainet tuleb tõsta ning laiendada töökohal õppimise võimalusi.
• Eesti edukuse olulisim tagaja on kõrgharidusega inimesed, Eesti kõrgharidus peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Eestis on võimalik saada hea haridus, alustades reaalkoolist, kus õpib mu pojapoeg, aga ka Lustivere põhikoolis, kus alustasin mina. Riigi ja kõigi meie huvides on ühtlaselt kõrge tase.

Kõrgharidus

Eesti konkurentsivõimelisuse olulisim tagaja on tasemel kõrgharidus.

• Kõrgkoolide finantseerimisportfell peab võimaldama rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse andmist, tagama motivatsiooni õppejõududele ja hoidma tipud Eestis.
• Nii teadus- kui ka õppetegevust hindame rahvusvaheliste mõõdupuudega.
• Õppelaenud ja -toetused üliõpilastele peavad võimaldama keskenduda õppimisele, kaaluda tuleb õppelaenude kustutamist lõpetajatele, kes töötavad Eestis.
• Kõrghariduse arendamise fookus peab olema Tallinnas ja Tartus, kõik muu peab sisaldama selget regionaalpoliitilist komponenti.
• Kõrgharidus on oluline majandussektor, soovmõtlemine siia ei sobi.
• Põhiseadusesse kirjutatud ülikoolide autonoomiat ja akadeemilist vabadust tuleb austada, nõudmiste esitamisel tuleb riigil tagada lisakuludele ka kate.

Ülikooli tööle asumisel pärast kümmet aastat „päris” majanduses võlus mind võimalus mõtteid vahetada tõeliselt võimekate inimestega ja ülikoolitöö fundamentaalne olulisus ühiskonnas.

Majandus ja konkurentsivõime

Lisandväärtuse suurendamine ja tootlikkuse kasv on majandusedu jaoks esmatähtsad.

• Kätepaaride asemel peame keskenduma ajude juurdekasvule.
• Roheline ei ole religioon, vaid oluline majandusvalik.
• Naiste rolli majanduses tuleb väärtustada, mitte selle üle vaielda.
• Ettevõtted ja ühiskond peavad astuma üht sammu – keskkond peab olema ettevõtlusele sõbralik, stabiilne ja innovatsiooni soodustav.
• Tööjõuturul peame tagama muutustega kaasas käiva paindlikkuse; töötajate ja ülalpeetavate suhte parandamiseks tuleb soosida vanemaealiste töötamist.
• Majanduspoliitika peab vähendama regionaalseid ja valdkondlikke erinevusi, prioriteet peab olema põhimaanteede väljaehitamine.
• Prioriteetsete majandusvaldkondade toetamise kõrval tuleb riigi ühtlase arengu tagamiseks tähelepanu pöörata kõigile valdkondadele.
• Riigi rahandus peab olema korras, see tuleb meie endi taskust; püsikulude katteks ei tohi laenu võtta ning enne jagamist tuleb tagada, et midagi jagada oleks.
• Maksusüsteem peab olema lihtne ja arusaadav ning hoidma majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena.
• Riiklikke strateegiaid on mõtet koostada, kui neid täidetakse.

Oleme juba pikka aega teinud koostööd Äripäeva Gaselliliikumisega. Algavad ja kasvavad ja hüppevalmilt pandlikud ning innovaatilised ettevõtted on üks arengu alustugesid.

Vabadus

Ainult vabadus tagab võimaluse end realiseerida – inimese ja rahvana. Peame hoolitsema, et kunagi ei tekiks uut põhjust mustade seintega memoriaali püstitamiseks.

• Areng julgeolekus peab tuginema asjatundjate seisukohtadele, eelarvevahendid selleks peavad olema piisavad.
• Ukrainas võideldakse ka meie vabaduse eest.
• Sisejulgeoleku ja kaitsevõime tagamine on ühe mündi kaks poolt.
• Individuaalsed vabadused on olulised. Peame tagama, et otsustama ei pääseks inimesed, kes arvavad teadvat, kuidas teised peavad mõtlema ja toimetama.
• Igaühe vabaduse tagab avatus, enda mõtetest teistsuguste aktsepteerimine, õiguste, kohustuste ja võimaluste tasakaal ning teiste vabaduse austamine.

Heaolu

Töötame selleks, et hästi elada; majanduskasv peab toetama kõigi heaolu.

• Heaolu alus on ettevõtete ja inimeste hea töö – see peab olema väärtustatud.
• Hädasolijaid tuleb aidata; pension peab võimaldama väärikat elu ja noortel peab olema võimalus end harida ka siis, kui vanemad aidata ei suuda.
• Eelarved peavad tagama riigi ja kohalike omavalitsuste funktsioonide täitmise ilma liigse koormuseta erasektorile.
• Majandusliku heaolu alus kõigile on turumajandus.
• Sotsiaalprobleeme tuleb lahendada läbipaistvalt ja majandusprotsessidesse liigselt sekkumata.

Heaolu ei ole ainult materiaalne, pigem on see hoopis hea olu. Mind on aidanud mets ja matkamine. Pildil olen kolmekümnekilomeetrisest Püreneede ületamisest väljapuhanuna rännutee alguspunktis Hispaanias.

Kompetentsus

Teadmiste ja oskuste taga on haridus ja haritus. Kui aeg-ajalt tundub, et maailm on must ja kõik pahasti, tasub meenutada, et maailma mastaabis oleme praeguseks üpris rikkad – ainult 12% maailma inimestest elab riikides, mille SKP inimese kohta on Eesti omast kõrgem. Need on riigid, millega me konkureerime redelit mööda ülespoole ronides. Meie majandus on aastatega võrreldamatult keerulisemaks muutunud ning ettevõtete ees on kunagise põhjatu nõudluse asemel karm rahvusvaheline konkurents. Kunagi edu toonud meetodid enam ei tööta ning peame õppima – ikka uuesti ja uuesti. Elukestvalt, koostööd tehes ja üksteisest hoolides.

Koostöö on igasuguse sihi poole liikumise alus. Koos sama eesmärgi poole rühkimise sümboli leidsin Hispaanias. Ühel hommikul tagasi vaadates nägin rändurijalgadega asfaldile kulutatud teerada. Isegi kui me omaette ei suuda teha hiigeltulemust, on see saavutatav koos, kui ühine eesmärk kindlalt meeles.

CV: https://www.etis.ee/CV/Enn_Listra/est#

Google: toksi Enn Listra