Vara veel „jalgu kinni matta“ 

Istun oma kirjutuslaua taga, vaatan aknast välja. Meelde tuleb Oskar Lutsu vastus küsimusele, kuidas ta elab. „Tõusen üles, matan jalad kinni ja kirjutan paar lehekülge,“ vastas kirjanik. Umbes aasta tagasi olin veendunud, et pärast Riigikogu töö lõppu on „matan jalad kinni“ ka minu valik. Istun, kirjutan, kuidas kõik on halvasti, kuidas kõik on lollid, ja kuidas keegi mind ei kuula. Villased sokid kuluvad ära.  

Ja siis plahvatas. Venemaa tungis Ukrainasse. Paralleelselt algas energiasõda. Koroonakriis polnud kuskile kadunud. Otsustasin „jätta jalad kinni katmata“ ja panustada, et Eesti tuleks praegusest kriisist välja vaba ja tugevana. 

Meil on edukas meeskond 

Eesti juhtimiseks pole edukamat meeskonda kui Reformierakond. See ei ole tühi loosung, see on fakt. Meil on olnud neli peaministrit, kaheksa rahandusministrit, viis välisministrit, kuus kultuuriministrit .. ja see jätkub. See kõik tähendab kumuleerunud kogemust, mida on edasi kantud kõik 30 taasiseseisvumisaastat. 

Me suutsime koroonaepideemia käigus pidada ühiskonna ja majanduse avatuna. Meil polnud kõhklusi, kas aidata Ukrainat või mitte. Me leevendasime energiakriisi tagajärgi inimestele. Me alustasime jõulist üleminekut eestikeelsele haridusele.  

Me oleme saanud hakkama ja saame ka edaspidi! 

Senine Eesti mudel 

Ees on murrangulised valimised. Need ei anna mitte hinnangut ainult Reformierakonnale, vaid kogu senisele Eesti mudelile, mis koosneb vabadusest, demokraatiast, turumajandusest ja lääne orientatsioonist. Vabariik on ohus ka ida poolt. See Eesti Vabariik on meie, teie, minu vabariik. See vabariik peab ellu jääma, hakkama saama, edasi minema. 

Hirmus on olla praegu Riigikogus. Isegi mitte ainult EKRE räuskamise pärast, vaid ka uksest ja aknast laekuvate kommunismi kehtestamise ettepanekute pärast.  

Tasuta transport, tasuta elekter, tasuta toit. Ning kaupade ja teenuste tasuta defitsiit ja tasuta elektrikatkestused. Kommunismi puhul unustatakse, et selles mudelis ei maksta ka palka. Ja toetused, toetused, toetused. Unustatud on pisiasi, et riigi kulutuste teine pool on tulud. Ja tulud tulevad majandusest. Sellisest majandusest, mis ei vingu ja hädalda, vaid otsib uusi turgusid, uuendab toodangut, et saaks selle eest kõrgemat hinda küsida, ja majandusest, mis suudab vähendada senist sõltuvust energiast ja toorainest.  

Eelarve 

Selle aasta eelarve poliitiline ülesanne oli reageerida kriisile. See eelarve suurendab rahva kindlustunnet, reageerib energia kallidusele ja tarbijahindadele.  

Aga see pole jätkusuutlik eelarve. Me ei saa elada üle oma jõu. Me ei tohi minna Kreeka teed mööda. Eelarve tasakaalu nõue pole mingi jabur reformierakondlik dogmaatika. See on ellujäämisnõue. Me ei saa anda oma sõltumatust laenuandjatele.  

Rohereform ja tuleviku majandus 

Kliima soojenemine ja Venemaa kallaletung muudavad maailma. Muutuvad omandisuhted, kaubandusvahekorrad, poliitilised jõujooned, muutub tehnoloogia. Toimub suur ümberjagamine.  

Järgmise Eesti valitsuse ülesanne ei ole konkurentsivõimetute ettevõtete toetamine maksumaksja rahaga ega kontekstist väljarebitud sotsiaaltoetuste kasvatamine.  

Majanduse konkurentsivõime ei sõltu valitsusest, valitsuse kulud sõltuvad majanduse konkurentsivõimest. On vaja soodustada sise- ja välisinvesteeringuid, millega leitakse uusi turge ja uuendatakse tootmist.  

• Tööjõuturg tuleb piirangutest vabastada.  
• Peab vähendama subsiidiume. 
• Peab maksupoliitika muutma konkurentsivõimet toetavaks. 

Uus valitsus peab tegema reforme, tänu millele Eesti suudab kohaneda radikaalselt muutuva keskkonnaga. Ja see on mitte ainult valitsuse, vaid kogu ühiskonna vastutus.  

Hea reformi saladus on head ideed, hea teostus, ühiskondlik toetus ja õige ajastus. Meil on head ideed, meil on võime neid ideid ellu viia, me loodame saada nendel valimistel ka ühiskondliku toetuse, ja ajastusega on nii, et me peame aru saama, et praegu on ülim aeg radikaalseid muutusi teha. 

Viivitamine on katastroof.