Minu nimi on Margit Sutrop (sünd Mikelsaar). Tänu tartlaste usaldusele olen praegu Riigikogu liige ja Tartu linnavolikogu liige. Hea hariduse eest olen tänulik oma suurepärastele õpetajatele Miina Härma gümnaasiumis ning Tartu, Oxfordi, Oslo ja Konstanzi ülikoolis. Olen valitud Tartu ülikooli praktilise filosoofia professoriks ja Euroopa tippteadlasi ühendava Academia Europaea akadeemikuks. Tegutsen Euroopa Komisjoni eetikaeksperdina ning nõustan mitut saksa ülikooli. Minu elutöö on olnud Tartu ülikooli eetikakeskuse rajamine, eetikaalane uurimistöö, õpetamine ning väärtuste teemalise diskussiooni käivitamine Eestis.

Olen abielus, meil on kolm last ja kuus lapselast. Peres on ka kaks koera: suur puudel ja toy-puudel. Hobid on tennis ja fotograafia. Minu fotonäitus „Peegel peeglis“ (2019) oli väljas Tartu ülikooli Philosophicumi trepigaleriis ja TÜ Tallinna esinduses.

Riigikogus tegelen peamiselt hariduse, teaduse, kultuuri, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teemadega. Olen osalenud kultuurikomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, sotsiaalkomisjoni ja eesti keele probleemkomisjoni töös. 2021. aasta lõpus asutasin Riigikogus kõrghariduse toetusrühma, kuhu kuulub 30 saadikut, kõigist erakondadest. Minu suurim töövõit on see, et kõrghariduse rahastus tõuseb alates 2023. aastast igal aastal 15%. Olen saanud kaasa aidata ka sellele, et Tartu Südalinna Kultuurikeskus sai Kultuurkapitali rahastuse, et õpetajate palgad tõusevad 27% ja teostame üleminekut eestikeelsele ja -meelsele haridusele.

Minu juhtlause on „Tark, tegus ja terve Eesti“.

Tark Eesti. „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada.“ See meie eeposest tuntud ütlus peaks kehtima ka poliitikas. Teiseks tuleb ületada lõhe sõnade ja tegude vahel. Kõik räägivad, et haridus on tähtis, aga valdkond on alarahastatud. Sama lugu on ka kultuuriga. Eesti keele ja kultuuri kestmine läbi aegade on kirjas meie põhiseaduses, aga kultuurivaldkond vireleb. Haridus ja kultuur on nii iga üksiku inimese kui ka kogu rahva elujõu allikas. Eesti riigi mõte on kaitsta eesti rahvust ja kultuuri. Hariduse kaudu tagame Eesti riigi toimimise ja arengu. Haritud inimene leiab paremini meelepärast tööd, ta on tervem ja tal on rohkem sotsiaalseid kontakte. Seeläbi hoiame kokku kulusid haiglatele, politseile ja vanglatele. Investeerides kultuuri, haridusse ja teadus-arendustegevusse, kasvatame ka majandust ja inimeste heaolu.

Tegus Eesti. Oleme töökas rahvas, kes oma rikkuse on loonud ränga tööga, sest nagu ütleb laulusalm: „Ei hõbedat, kulda, ei leidu me maal.“ Ka oma lastes peame kasvatama tööarmastust ning kohuse- ja vastutustunnet. „Viljakandvat mulda on küllalt igal pool“ ja meil on küllalt võimalusi muuta Eesti õitsvaks maaks. Kes teeb, see jõuab!

Terve Eesti. Tervis on inimese kõige kallim vara. Ent seda hoitakse halvasti. Meil ei jätku arste, õdesid ja hooldajaid ning ravijärjekorrad on väga pikad. See mure oleks väiksem, kui inimesed hooliksid ise rohkem oma tervisest, sööksid tervislikumalt, liiguksid rohkem, käiksid regulaarselt oma tervist kontrollimas, osaleks vähi sõeluuringutel, vaktsineeriks ennast ja oma lapsi. Iga inimene on väärtus ja me peame tegema kõik selleks, et iga inimene, vaatamata oma haigusele või puudele, saaks võimalikult kaua elada täisväärtuslikku elu.

Miks kandideerin? Kandideerin Riigikokku, et seista targa, tegusa ja terve Eesti eest.

Luban, et kui annate mulle 2023. aasta Riigikogu valimistel uuesti mandaadi, siis viin tartlaste head mõtted Toompeale. Ja seisan kindlalt selle eest, et meie riik oleks kaitstud, eesti keel, kultuur ja loodus hoitud, tööturg saaks piisaval arvul spetsialiste, majandus areneks, inimeste heaolu kasvaks ja kõiki inimesi koheldaks võrdselt.

HARIDUSES luban seista selle eest, et …

• Eestis oleks võimalik saada maailma parimat haridust;
• üleminek eestikeelsele ja -meelsele haridusele oleks sujuv ja targalt juhitud;
• meil oleks piisavalt eesti keelt kõnelevaid ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid (nii lasteaias, üldhariduskoolis kui ka huvikoolis) ning tugispetsialiste, kes ei peaks töötama ülekoormusega, et saada inimväärset palka;
• kõrghariduse rahastamine tõuseks 1,5%ni SKTst (kaasates ka eraraha), mis võimaldaks maksta professorile neli, kaasprofessorile kolm, lektorile ja teadurile kaks keskmist palka;
• üliõpilased saaksid keskenduda õppimisele ja oma elamiskulud katta stipendiumi või soodsatel tingimustel võetud õppelaenuga; et vajaduspõhised toetused oleksid vastavuses kehtiva miinimumpalgaga.

TERVISHOIUS seisan selle eest, et …

• kõrgkoolid koolitaks piisaval hulgal arste ja õdesid ning need, kes on palga pärast läinud välismaale, tuleks Eestisse tagasi;
• ravijärjekorrad lüheneks ja paraneks arstiabi kättesaadavus ning kvaliteet;
• et väheneks erakorralise meditsiini osakondade koormus ja väikeste tervisemurede korral ei tekiks kiusatust pöörduda EMOsse;
• et igas Eestimaa nurgas oleks inimestel oma perearst;
• et vähiravi arengukavas kokku lepitud tegevusi hakataks rahastama ja et inimesed osaleksid rohkem sõeluuringutes;
• et arendataks jõudsalt edasi palliatiivraviteenust;
• et igal inimesel oleks võimalus teha arsti juuresolekul elulõpu tahteavaldus (patsiendi testament), mis jõuaks otsustaval momendil tervise infosüsteemi kaudu tervishoiuteenuse osutajateni;
• et igal inimesel oleks võimalus elada võimalikult kaua oma kodus (saades vajadusel abi koduhooldusest) ja kui see pole enam võimalik, leida koht hooldekodus, kus arvestatakse mitte ainult hoolealuse vajadusi, vaid ka soove.