Mul on väga vedanud, sest tänu Teie usaldusele olen saanud olla inimeste teenistuses  Elva ja Tartu linnapeana. Sellest kogemusest on olnud palju abi ministriametites Taavi Rõivase ja Kaja Kallase valitsustes.

Seisan selle eest, et toidujulgeolek Eestis oleks tagatud. Selleks on meil vaja arukat, mitmekesist ja vastupidavat põllumajandussektorit. Loodus ja keskkond peavad olema toidutootmises hoitud ning peame olema kindlad, et meie ühiseid loodusressursse kasutatakse jätkusuutlikult. Reformierakonna meeskonnas soovin kandideerida 2023. aasta Riigikogu valimistel Tartu- ja Jõgevamaal, et anda oma panus sellesse, et Eesti oleks parim paik elamiseks.

Toidujulgeoleku tagab Eesti toit

• Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena.
• Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja suurendab maksutulu.
• Motiveerime Eesti ülikoole, haridus-, teadus- ja arendusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks muutmises.
• Piirame julgeoleku kaalutlustel ohtlike riikide kodanikele ligipääsu põllumaa ostmisele ja rentimisele.

Keskkond on põllumehe kätes hästi hoitud

• Toidutootmine peab toimuma keskkonda hoides.
• Soodustame erinevaid keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks.
• Biomajandus on Eesti tulevik.
• Jätkame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades, et toetada laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist.
• Astume samme, et toidu raiskamist vähendada.

Kokkuhoidvates kogukondades on maaelu kindlates kätes

• Kogu Eesti tuleb ühendada korralike tänapäevaste teedega.
• Ühistransport tuleb korraldada kasutajate vajaduste järgi.
• Elektri- ja sideühendused muudame ajakohaseks ja kättesaadavaks.
• Tagame maapiirkonnas puhta ja kvaliteetse elukeskkonna.
• Toetame maale kolimist.
• Parandame maapiirkonna ettevõtete juurdepääsu kapitalile.

Kindlates kätes vanaduspõlv

• Keskmine vanaduspension 1000 eurot.
• Tõstame keskmist pensioni nelja aastaga 400 eurot.
• Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba.
• Hooldekodukoht pensioni eest.
• Üksi elavale ja vaesusriskis pensionärile 13. pension.
• Koduhoiuteenus muutub kättesaadavaks kõigile.

Intervjuu Urmas Kruusega: Valitsuses peab olema harmoonia, mitte kakofoonia

Kuidas Jõgeva- ja Tartumaal läheb?

Pole viga. Viimastel aastatel on koroonapandeemia ja Vene agressioon Ukrainas elu muutnud. Muutused igapäevastes tegevustes ei ole kindlasti olnud lihtsad. Aga mis meid piirkonnana, aga ka riigi ja erakonnana on päästnud, on see, et meil on palju ettevõtlikke inimesi, kes lihtsalt ei passi, vaid teevad asjad ära.

Ainult üks näide on meil siin Tartumaal Nõo lihatööstus, mis on alustanud pereettevõttena ja nüüd saab nende tooteid igast poest osta. Perekond Kruustük on seda asja ajanud südamega ja on väga äge, et meil on nii väikeses kohas nii edukas ettevõte, kes muudkui laiendab oma toodete sortimenti ja ei viska püssi nurka.

Kui kindlalt Eesti inimesed ennast praegu tunda võivad, eriti just toidujulgeolekut silmas pidades?

Euroopas ja Eestis on kõige olulisem toidujulgeolekus meie ühtne põllumajanduspoliitika ja ses mõttes võime tulevikku vaadata kindlamalt kui mõned teised maailma riigid. Just võtsime vastu ÜPP strateegia kuni aastani 2027 ja võin öelda, et põhitoiduainetega suudab Eesti ennast ise varustada. Mõnesid asju me muidugi ju ekspordime, aga kuna meie ettevõtjad on nii tublid ja nutikad, siis nad on omakorda võimelised ka eksportima. Tuleb meie põllumehi kiita.

Meenuta 24. veebruari sel aastal, kuidas see sinu jaoks saabus?

Meil, eestlastel, oli teadmine, et Venemaal on oma agressiivsete sammudega tõsi taga, Euroopas seda nii tõsiselt ei võetud. Sel hommikul ärkasin valitsuse sõnumi peale ja kell kuus hakkas meil erakorraline koosolek. See ärkamise hetk oli emotsionaalselt väga vastik ja jõhker ja ebamugav. Kui Eesti taastas 1991. aastal iseseisvuse, tulid soomustransportöörid Tallinna peale. Siis me elasime Elvas ja meil oli kaks väikest last. Tol hetkel mõtlesime, mis meist saab, ja ei osanud ennustada, et see taasiseseisvumine võib minna nii rahulikult, et põhimõtteliselt püssipauke ei toimunudki. Praegune situatsioon oli minu jaoks hullem, sest nüüd Ukrainas näeme, mida Venemaa on võimeline tegelikult tegema. Ukrainas toimub praegu põhimõtteliselt genotsiid ja meie ülesanne on teha kõik, et see lõppeks võimalikult kiiresti. Nii et see hetk, kui ma üles ärkasin, oli väga vastik ja ebamugav, aga tuli panna riidesse, autole hääled sisse ja sõita Stenbocki.

Kuidas me hakkama oleme saanud just valitsuse ja riigina?

Ma arvan, et valitsus ja eriti Kaja Kallas peaministrina on teinud meeletult tööd, et me ei oleks kunagi enam üksi ja et meie keel ja kultuur säiliks. Et Venemaa agressioon Ukrainas lõpeks.

Ma ei mõista absoluutselt seda, kui öeldakse, et see ei ole meie sõda. See on uskumatult meie sõda! Ma mõistan, et meie paljudel inimestel on sel talvel väga raske, aga hind, mida me oleme sunnitud maksma, on olematu, võrreldes sellega, mida ukrainlased rindel maksavad.

Üks näide, miks eestlaste hulgas on toetus Ukraina inimestele nii kõrge. Mu abikaasa Katrini ema ja isa kohtusid Siberis, üks pere oli küüditatud Ukrainast, teine perekond oli küüditatud Eestist. Nad said seal kokku ja nii sain mina endale abikaasa. Ehk meil on väga palju ühiseid kogemusi Venemaaga ja me saame väga hästi aru, miks me peame kokku hoidma.

Sõjaga käib kaasas ka energiasõda, mis on kestnud nüüd juba üle aasta. On sul soovitusi, kuidas sellega toime tulla?

Mul on kahetised tunded. Et ühelt poolt me inimestena enne sõda nautisime börsielektri ja Vene gaasi väga odavat hinda ning jätsime mõningad riskid ilmselt hindamata, mistõttu tabas inimesi päris suur šokk. Ma pean õigeks ka, et tuleb aidata leevendada nende kulusid, kellel on kõige raskem, seda me oleme valitsuses püüdnud teha.

Teiselt poolt on selge, et me peame oma sõltuvust Venemaa energiakandjatest ruttu vähendama. Meid on siin Eesti maakamaral elus hoidnud see, et me ei anna alla, leiame uusi lahendusi ja jääme ellu. Seetõttu me ei saa ka selles halvas hetkes jääda vinguma, vaid peame leidma nutikaid lahendusi. Minu sõnum on küll see, et me ei pea hirmu tundma roheeesmärkide pärast, mida peame aastal 2025 täitma, sest siis on meil juba palju lahendusi, mida täna veel ei ole. Aga me ei tohi praegu öelda, et kurat, me ei saa hakkama, ja ei liiguta ennast seepärast üldse.

Mulle tundub, et nende kriisiaastate üks tulemus on, et inimesed tahavad rohkem maal elada. Kui lihtne või raske seda soovi täita on?

Jaa, esimest sellist lainet märkasime koroona ajal, kui inimesed tahtsid rohkem teistest eraldi olla, kuna tegemist oli piisknakkusega. Vahel rahvas räägib, et selleks, et maal elada saaks, peaks olema väga rikas ja tugev inimene. Mina ütleksin, et nii ja naa, viimase kahe aastaga näeme, et maal elamisel on ka palju eeliseid. Aga siin on eriti tähtis, et riik suudaks taristuid arendada, et ei ole vahet, kus ma tööd teen. Muidugi, kõik ei saa arvutiga kodust töötada. Aga meie tugevus peakski olema see, et kõik leiavad omale kõige paremini toimiva lahenduse – kas ma töötan kodust laua tagant või ma töötan kontoris või tehases, see annab meile meie mitmekesisuse. Seetõttu pean väga tähtsaks, et me läheme edasi kiire interneti viimisega igasse Eesti majja, kusjuures me ei räägi ainult valguskaablist, vaid kasutame kõiki tänapäevaseid lahendusi.

Veel üks asi, millega maal on mure, on võimalus saada pangast laenu selleks, et oma kodu üles ehitada ning kasvatada oma lapsi ja hoolitseda pere eest.

Õige. Selle turutõrkega võitlemiseks oleme käivitanud „Maale elama” programmi, et pakkuda laenudele garantiisid piirkondades, kus pangad pole nõus riske võtma. Esialgu käivitus see Kagu- ja Kirde-Eestis katseprojektina, aga minu soov on, et see muutuks üleriiklikuks, kus me koostöös pankadega toetamegi seda, et on võimalik maale kodu luua.

Vana bändimehena anna palun hinnang: kui bändi moodi meie valitsus praegu on ja kuidas see paistab eelmise valitsusega võrreldes?

(Naerab) Jah, huvitav küsimus. Ma ütleks, et bändi eesmärk on luua kooskõla ja sellega me oleme lõpuks mõlemas valitsuses hakkama saanud, kuigi ka kakofooniat on olnud üksjagu. Ja bändi puhul on tähtis ka see, kui hea on frontman – ja meil on ta olnud väga hea, Kaja Kallas. Aga jah, tähtsam sellest, kui tore on meil omavahel, on see, mis Eesti rahvani jõuab, me oleme ikkagi nende teenistuses. Meil on mõlemas valitsuses korralikud tulemused ette näidata: alustades pensionitõusust ja keskmise pensioni tulumaksuvabastusest, siis muidugi tulumaksuvaba miinimumi kasv 654 euroni, eestikeelsele haridusele üleminek ja palgatõus riigisektoris. Eesti riik on olnud väga konkurentsivõimeline ja kriisidest hästi läbi tulnud, loodetavasti suudame seda ka tulevikus hoida.

Kuidas su pere poliitikutöö koormusele on vastu pidanud?

Ega poliitikas ei saa olla ilma pere toetuseta. Minu jaoks on olnud tähtis ka see, et teised pereliikmed saavad tegeleda sellega, mida nad armastavad. Abikaasa on peaaegu sünnist saadik tegelenud tantsuga, nagu ka vanem tütar, nüüd on nad mõlemad Crause tantsukoolis ja annavad tunde Elvas, Paides ja Tallinnas.

Selles mõttes on mul kogu see tippkarjäär olnud tänu pere toele. Elva linnapea, see oli minu jaoks loomulik, olen siin sündinud, kasvanud ja elan ka praegu siin. Ma annan seda intervjuud tegelikult korteris, mis on samas kohas, kus ma sündisin. Kui ma sain Tartu linnapeaks, ütlesin, et olen nõus seda ametit ainult siis vastu võtma, kui abikaasa tuleb minuga kaasa. Ja see oli meile tegelikult väga õnnelik aeg, meil sündisid ju kolmas ja neljas laps Tartus.

Sul on olnud, ma ei teagi, kas õnn või õnnetus olla valitsuses erakordselt huvitaval, pingelisel ja Eesti jaoks väga murrangulisel ajal.

Mul on üldse õnnestunud olla erinevates ametites väga kriitilistel hetkedel ja ma ei tea, miks see nii on. Töö- ja terviseminister olin siis, kui tuli töövõimereform, millesse suhtuti väga kriitiliselt. Kui ma 2015. a sain maaeluministriks, algas Aafrika seakatk, Venemaa turg läks kinni ja nii edasi ja edasi. Nüüd oleme valitsuses, on koroona ja Vene agressioon Ukrainas. Isegi 2007. a, kui ma sain Tartu linnapeaks, tuli majanduslangus, kärpisime kakskümmend protsenti eelarvest. Nii et ma olen olnud praktiliselt kogu aeg kriiside keskel. Ühel hetkel see polegi enam nii hirmus.