Miks ma kandideerin Riigikokku? 

Eestis ja maailmas laiemalt on keerulised ajad – Euroopas on meie idanaabri algatatud sõda, energia- ja majanduskriis, COVID on rappinud inimesi ja ühiskonda, meie elu mõjutab järjest enam kliimamuutus. 

Keerulistel aegadel üritavad kõikjal võimu haarata need, kes tahavad aega tagasi keerata, kes tahavad demokraatia asendada autokraatiaga, vabadused ja vastutuse käskude ja keeldudega. Eestis on olemas need, kes soovivad lahkuda Euroopa Liidust ja imetlevad Putinit. Nad solvavad, ähvardavad ja mõnitavad neid, kes nende seisukohti ei jaga. Nad valetavad, neil puudub kompetents, küll on aga võimuiha ja valmisolek korruptiivselt „omasid“ aidata. 

Olen veendunud, et Eesti kodanikud ei soovi tagurlaste pakutud minevikku tagasi. Me soovime elada turvalises maailmas, aga – nagu näitab ka Ukrainas toimuv – riigi julgeolekut saab tagada vaid üheskoos liitlastega. Me soovime elada Eestis, kus inimesi ei jaotata mingi tunnuse – olgu selleks sugu, vanus, haridus, amet või midagi muud – põhjal õigeteks või valedeks. Me soovime elada Eestis, kus haritust hinnatakse ja matslikkust laidetakse. Me soovime elada paremini, kuid nii, et oleks hoitud meie keskkond praegu ja tulevikus. Parem tulevik kasvab sellest, kui inimesed saavad oma võimeid ja oskuseid parimal viisil rakendada. See kõik tähendab alati koostööd, üksteise respekteerimist ja teistega arvestamist. 

Mul on kogemusi ja teadmisi, mida saab kasutada, et Eesti saaks keeruliste probleemidega hakkama, saaks tugevamaks ja oleks edukas. 

Minu CV 

Olen varem olnud Riigikokku valitud 2015. ja 2019. aastal. Olen olnud majandus-, rahandus- ja sotsiaalkomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, aga ka fraktsiooni aseesimees. Tegelenud innovatsiooni ning teadusteemadega. 

Olen olnud rahandusminister (2014–2015), haridus- ja teadusminister (2016) ning justiitsminister (2021–2022). 

Hariduselt olen matemaatik-majandusteadlane, omandanud majandusteaduste magistrikraadi. Töötasin pikalt erasektoris, sealjuures panganduses (olles ka Hansapanga/Swedbanki peaökonomist). 

Maris Lauri: kui inimesel on vaja lasteaiakohta, siis raha vanematele andmine seda ei lahenda

27. jaanuar 2023

Ohjeldamatu ja sihitu toetuste jagamine viib tõesti eelarve puudujääki ja lõpuks maksude tõstmiseni. Lõpuks on eelarve puudujääk nii suur.

Loe veel