Maris Lauri: kui inimesel on vaja lasteaiakohta, siis raha vanematele andmine seda ei lahenda

Ohjeldamatu ja sihitu toetuste jagamine viib tõesti eelarve puudujääki ja lõpuks maksude tõstmiseni. Lõpuks on eelarve puudujääk nii suur.

Liigub ringi legend, et peale valimisi tuleb kindlasti makse tõsta, kuna eelarve on hiiglaslikus puudujäägis ja ilma makse tõstmata ei ole võimalik eelarvet tasakaalu viia. Kui võtta arvesse kõigi erinevad soovid ja vajadused, siis on see täiesti ilmvõimatu. On! Kuid see on võimalik, vaid teatud tingimustel.

Mitte rohkem riiki, vaid tulemuslikumat riiki!

Riigi rolli suurendamine ühiskonnas ja majanduses on kulukas ja ebaotstarbekas. Võiksime pöörduda tagasi arusaama juurde, et riik toimetab seal, kus tõesti teisiti ei saa, kus riigi toimetamisel on tõesti mõtet ja kasu, kus erasektor ei tule mingil põhjusel toime või kus asjad peaksidki olema riigi käes.

Eestis on viimastel aastatel asjad väga kõvasti paigast läinud mõneti arusaadavalt reageeringuna erinevatele kriisidele. Kuid samas näeme ju kõik, et suurt hulka poliitikuid on tabanud „valgustus“, et jagades kõigile ja kõikjale aina rohkem raha, lahendame kõik probleemid.

Selline lähenemine on põhimõtteliselt vale. Kõik ettevõtted ja inimesed ei vaja riigi tuge, nad saavad suurepäraselt ka ise hakkama, vähe sellest, neile meeldibki ise hakkama saada. Teine asi, mis kipub ununema, on see, et raha jagamine ei tähenda probleemi lahendamist, kui seda raha ei kasutata otstarbe kohaselt või mõistlikult. Kui vaja on lasteaia kohta, siis vanematele raha andmine seda probleemi ei lahenda.

Niisiis, peame riigi ja omavalitsuste raha kasutama otstarbekal ja tulemuseni viival moel. Siin on muutusteks ruumi küllaga. Ajale jalgu jäänud lahendused tuleb asendada efektiivselt ja tulemuslikult toimivatega, mis kasutavad kaasaegse tehnoloogia ja teaduse saavutusi.

Muudatusi vajab seadusandlus, kaasata tasub rohkem erasektorit ja kogukondi. Kuid eelkõige tuleks rohkem usaldada inimesi – uskuge, nad näevad võimalusi ja lahendusi ning saavad tegelikult tihtipeale paremini hakkama kui hooldajariiki jutlustavad poliitikud arvavad.

Kuid kulutusvajadus ju kasvab?

Isegi kui me lõpetame riigi paisutamise ja tõmbame teda mittevajalikes kohtades kokku, on Eestil vajadus vähemalt lähiaastail teha päris olulisi kulutusi: julgeoleku tõstmine, infrastruktuuri rajamine, muutused hariduses ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas tervishoius.

Endiselt on püsiv ja pikaajaline risk Venemaa, oluline infrastruktuur on Eesti ajale ja arengule jalgu jäänud, elanikkond vananeb ja lõpuks tuleb minna üle eestikeelsele haridusele, muud asjaolud otsa. Ärgem unustagem ka, et muutuse läbiviimine tähendab tihtipeale ajutist kulude kasvu. Kuidas siis eelarve tasakaalu viia?

Usaldagem ja toetagem nutikust

Eesti edukuse üheks oluliseks nurgakiviks kogu taasiseseisvumise aja on olnud nutikus ja julgus seda nutikust laialt rakendada. Me näeme seda enim ja rahvusvaheliselt oleme tuntud eelkõige IT rakendamisega, kuid tegelikult on meie nutikus ja ettevõtlikkus palju laiem. Kõigest me ei tea ja ei räägi ning päris mitmeid asju ja võimalusi ei kasuta – aga võiksime!

Sealjuures võiks rohkem tähelepanu saada tööstuses rakendatav. Lisaks, ärgem unustagem, et IT rakendamisega tööstuses oleme endiselt suhteliselt kehvas seisus.

On oluline, et reformides riiki toimekamaks ja tehes seotud kulutusi, toetaksime eelkõike seda tugevat, mis meil on – haridust ja teadmisi, nutikust, ettevõtlikkust. See ei tähenda ilmtingimata raha jagamist toetustena.

Edukas ettevõtlus vajab harituid ja tublisid töötajaid – ehk siis panustagem haridusse, ümber- ja täiendõppesse, teadusesse ja innovatsiooni. Edukas ettevõtlus vajab ausat konkurentsi nii Eestis kui ka välisturgudel. Peame tagame Eestis ausa konkurentsi, et ärireeglid oleksid õiglased ja kõigile võrdsed.

Riigina peame seisma ausa konkurentsi eest Euroopa Liidus ja laiemalt. Viimases saab tegutseda just nimelt riik ja pingutust on vaja kindlasti suurendada.

Riik saab nutikat ettevõtlust ergutada ka kaudselt, näiteks tellides hangetega uudseid lahendusi, kaasates erasektorit teatud probleemide lahendamistesse, luues võimaluse kasutada avaandmeid jne. Selle kõige saab kokku võtta tõdemusega: riigi roll on võimaldada ettevõtlusel olla edukas.

Seda kõike on vajalik teha, sest ühiskond toetub ettevõtlusele. Edukas ettevõtlus annab hästitasustavat tööd, mis tähendab, et rohkemate inimeste sissetulekud on suuremad ja neil kaob või vähemalt väheneb vajadus riigi toe järgi. Suuremad sissetulekud toovad ka suuremad maksutulud, mis võimaldavad lahendada Eesti praeguseid ja probleeme tulevikus.

Juba kuulen, kuis vastu öeldakse, et kõik inimesed ei suuda ja ei saa. Ma olen veendunud, et enamus suudavad, saavad ja tahavad, kuid nad võivad olla ebakindlad ja vähese eneseusuga. On mingi üksik tõke või probleem, mis ei võimalda neil oma oskusi ja võimeid realiseerida, kas siis hea nõu ja toe puudumise või näiteks ka puuduliku transpordiühenduse tõttu. Väga palju on võimalik, kui selleks sobivat viisi kasutada ning tihtipeale on vaja vaid väikest nõu ja tuge.

Tasakaalus eelarve on võimalik

Kui me kaotame kiirelt ettevõtlikkust pärssivad tõkked ja loome võimalused ettevõtlikkuse kiireks arenguks ja liikumiseks senisest kõrgemale tasemele, siis suudab Eesti maksutulusid kasvatada ka maksukoormat tõstmata. Aga see eeldab, et muudame Eesti riigi toimimise sihipärasemaks ja tulemuslikumaks.
Toetuste valimatu jagamine seevastu ühtegi probleemi ei lahenda, kuid pärsib ettevõtlikkust. Ohjeldamatu ja sihitu toetuste jagamine viib tõesti eelarve puudujääki ja lõpuks maksude tõstmiseni. Käivituv spiraal viib püsiva eelarve puudujäägini, mis omakorda viib lõpuks aga selliste jamadeni, mille ärahoidmiseks iga poliitik, kes tahab olla tõsiseltvõetav, peaks pingutama.