Meelis Kiili Riigikogu valimised 2023

Meelis Kiili 854

Kujunemine

Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil 1965. aastal Kiviõli linnas. Ta on lõpetanud Kiviõli I keskkooli, Eesti põllumajanduse akadeemia elektriinseneri erialal, Balti kaitsekolledži, NATO Rooma kolledži ja Ameerika Ühendriikide maaväe kolledži. Viimases omandas ta strateegilise juhtimise magistrikraadi. Kiili on endine Eesti maaväe, Balti kaitsekolledži ja kaitseliidu ülem, reservi arvatud kindralmajori auastmes. Ta on kahe tütre isa, pikaajalises abielus Sondast pärit Silva Kiiliga.

Oma varajase lapsepõlve veetis Meelis vanavanemate juures Viru-Kabalas. See periood õpetas iseseisvust ja töökust ning kujundas mõttemaailma ja hilisemat elutegevust. Päevad olid täidetud talutöödega, kuid aega jagus ka pikkadeks iseseisvateks matkadeks ümbruskonna metsades, mis õpetas looduslähedust ja toimetulekut. „Virumaa on minu kodu, pole oluline, kus sa asud, oluline on, kuhu kuulub sinu hing,” on Kiili meenutanud.

Õpingud Kiviõli I keskkoolis andsid peale tugeva hariduse ka elukestva sõpruskonna. Koos ette võetud retked viisid Narva jõest Peipsi järve ja Ontika kallasteni. Süvenev ajaloohuvi Purtse ja Pada jõe kallastel asunud muinaskultuuri, muistsete Lüganuse ja Mahu kihelkonna arengute vastu on Meelise hobi tänaseni.

Meelise perekonnas hinnati kõrgelt teadmisi ja haridust ning julgustati iseseisvat teadmiste omandamist. Nii külakeskuse kui ka koduse raamatukogu raamatud said läbi loetud juba varajases eas, raamatutest ja vanaisa põgusatest meenutustest teise maailmasõja karmidest kaitselahingutest hakkas tekkima huvi sõjanduse vastu. Vaatamata huvist ei olnud sõjaväelase elukutse valik okupatsioonitingimustes mõeldav, selle asemel asus Meelis omandama elektriinseneri kutset Eesti põllumajanduse akadeemias, mille lõpetas pöördelisel 1991. aastal.

Augustis 1991. a toimunud NSVLi riigipöördekatse ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate hoole alla ja siirdusid Tallinna barrikaadidele. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise võtsid nad vastu raadiomaja kaitsel. Algas tegevus vabatahtliku kaitseliitlasena, mis kasvas üle kutselise sõjaväelase kolm kümnendit kestnud elukutseks.

Riigikaitse ülesehitus

Kaitseliidu ja kaitseväe ülesehitus algas nullist. „Meil olid Nõukogude armees omandatud teadmised, milline meie kaitsevägi olla ei tohi, teadmised ja oskused, mis teevad väe võitlusvõimeliseks, omandasime aja jooksul sõbralike riikide abiga,” on Kiili öelnud.

Esimese reaalse kogemuse liitlassuhete tugevusest sai Kiili välismissioonil Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus olnud Eesti kontingendi ülema asetäitjana.

Kiilil on uute algatuste juhtimise kogemus. Tema eestvedamisel sertifitseeriti Eesti maavägi NATO standarditele vastavaks, loodi Balti kaitsekolledži visioon. Oma suurimaks saavutuseks peab Kiili riigikaitse laia käsitluse ja Kaitseliidu toimimist – võitlejate, võimaldajate ja võimendajate kontseptsiooni loomist. Riigikaitse on tõhus, kui selles osaleb kogu ühiskond, see on toimiva julgeoleku esmane eeltingimus. Sõjapiirkondades saadud kogemus süvendas veendumust, et sõjaga kaasnevad kannatused tuleb kodust eemal hoida. Selleks peab julgeolekut kujundavad asjaolud viima sellisele tasemele, et need on veenvad iseendale ja vastasele. Julgeolek ei ole isetekkeline, see vajab strateegilise juhtimise kultuuri ja toimivat strateegiat. Kiili kogemus NATO sõjalise strateegilise peakorteri teenistuses oli ta enda sõnul hariv, julgustav ja intellektuaalselt väljakutsuv.

Olulisemad eesmärgid aastateks 2023–2027

Julgeolekustrateegia

Meelis nimetab olulisima eesmärgina riikliku julgeolekustrateegia loomist. Strateegia on eeldus, et teha tuleb õigeid asju, aga teha tuleb neid ka õigesti. Strateegia on eesmärgistatud protsess, kunst, mida teostatakse teaduslikul alusel. Nii nagu kõik muu, peab strateegia olema rajatud ühiskondlikule tahtele, see peab tagama julgeoleku ja inimeste heaolu. Strateegia eeldus on õigesti koostatud regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika ei ole universaalne – see ongi regionaalne, piirkondlikke erisusi arvestav.

Energiajulgeolek

Ida-Virumaa on pikka aega taganud Eestile energiasõltumatuse. Seda on tehtud paljuski siinse elanikkonna tervise ja looduse arvelt. Euroopa Liidu suund kliimaneutraalsuse poole puudutab ennekõike Ida-Viru elanikke, nende tööhõivet ja sotsiaalset heaolu. Meelis on võtnud eesmärgi panustada üleminekuprogrammi sisustamisse moel, et arengud oleksid loomulikud ja loogilised, mitte kiirustatud ja kaootilised. Arvestades globaalset julgeolekuolukorda ning Vene Föderatsiooni jätkuvat agressiivset välispoliitikat, ei ole põlevkivienergeetikast loobumine võimalik enne, kui on loodud toimivad juhitava elektritootmise võimalused.

Investeerimiskeskkond

Aastate kestel on kujunenud nii, et suurem osa investeeringuid ja sissetulekuid on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale. Lihtsate turumajandusreeglitega üksinda Ida-Virumaad atraktiivseks ei tee. Selleks on vaja riiklikku jõustamismeedet ja teadlikku väärtuste ümberjagamist. Esmane, kuid mitte viimane sisend, on Euroopa Liidu õiglase üleminekufondi rahastus piirkonna arengusse. Reformierakond loob investeerimist soosiva piirkonna omapärasid arvestava investeerimispoliitika, mis julgustab eraettevõtluse arengut ja maandab kaasnevaid riske.

Kultuurikeskkond

Ida-Virumaa on mitmekultuuriline maakond. Meelis ei näe probleemi, vähemalt mitte niikaua, kui see ei ohusta põlisrahva kultuuri ja keelt, teiste Eestis elavate rahvusgruppide poolt oma kultuuri hoidmisel ja edendamisel juba esimesel iseseisvusperioodil kehtestatud kultuuriautonoomia põhimõtete alusel. Kuid see ei ole alternatiiv eestikeelsele õppele ja asjaajamisele. Reformierakond seisab riigis ja Ida-Virumaal selle eest, et eestikeelne õpe algaks juba lasteaiast. Hea keeleoskus annab Eestis kõigile võrdsed võimalused eduks. Uuringute järgi soovivad head eestikeelset õpet ka venekeelsed lapsevanemad.

Reformierakond tunnustab eriliselt neid inimesi, kes suutsid kogu keerulise ajaloo ja okupatsiooni ajal tagada tugeva eestluse püsimise maakonnas. Alutaguse, Vaivara, Iisaku, Jõhvi ja Lüganuse kihelkonnad on jätkuvalt tugevad ja elujõulised Eesti kultuuri kantsid.

Vaba aega sisustab Meelis pere seltsis, käib jahil, loeb raamatuid ja tegeleb majapidamise juurde kuuluvate töödega.

Meelise sulest on ilmunud rida arvamuslugusid meediakanalites nii kodus kui ka võõrsil.

Meelis Kiili: mis värvi on energia?

Meelis Kiili: kas heituda või heidutada?

Meelis Kiili: mida teha ja kes on süüdi?

Meelis Kiili: kas NATO tuleb appi?

Putin’s Russia as Strategic Competitor

Meelis Kiili: tahad rahu, valmistu sõjaks. Aga kui valmis me oleme rahuks?

Meelis Kiili: enesekindlus või endas kindel olemine

Kindralmajor Meelis Kiili: kui Eestile tungitaks kallale? Meie kaitsetahe täna