Mati Raidma on oma taustalt pääste- ja kriisireguleerimisekspert, juhtinud nii Päästeametit, Riigikogu riigikaitsekomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumi. Täna taas Riigikogu liige. Kolme lapse isa.

Eesti taasiseseisvumise algusest ehitasin 14 aastat üles Eesti päästeteenistust, olles sellest pool aega ka Päästeameti peadirektor. 2007. aastal valiti mind Riigikokku, kus ma pea kaheksa aastat riigikaitsekomisjoni esimehe ülesandeid täites pühendusin Eesti julgeolekupoliitika ja laiapindse riigikaitsekäsitluse väljatöötamisele. Seejärel osalesin keskkonnaministrina Vabariigi Valitsuse töös.

Väljaspool Eestit olen viimased 22 aastat ÜRO kriiside hindamise ja koordineerimise meeskonna liikmena osalenud nii otseselt kriisikolletes kui ka riikide valmisolekuvõimekuse nõustamistel. Praegu jagan oma isikliku panusena kõike seda teadmist ja kogemust Ukrainas.

2020. aasta möödus mul kriisieksperdina COVID-kriisi lahendades: esimese laine ajal Saaremaal haiglat ja omavalitsuse kriisikomisjoni toetades ning teise laine ajal Terviseameti hädaolukorrastaabi ülesehitamist ning tööd nõustades.

Alates jaanuarist 2021 olen taas Riigikogu ja riigikaitsekomisjoni liige. Lisaks olen Eesti-Ukraina sõprusgrupi esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht.

Minu põhilised tegevusvaldkonnad on turvalisus ja julgeolek. Olen veendunud, et Eesti julgeoleku tagab aktiivne liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs, meie iseseisva kaitsevõime kiirendatud areng ja ühiskonna kõigi liikmete osalemine laiapindses riigikaitses. Olen veendunud, et vaba, iseenda, pere ja kogukonna turvalisust väärtustav ning sellesse panustav kodanik on riigi kõrval peamine turvalise elukeskkonna kujundaja. Riigikogu tegemistes olen keskendunud elanikkonnakaitse valdkonna sisustamisele ja käimavedamisele Eestis.

Eesti on täna kindlates kätes

See peab olema jätkusuutlik. Kandideerides Riigikokku luban jätkuvalt rakendada kõiki oma teadmisi ja kogemusi, seistes aktiivselt selle eest, et:

• Arendada Eesti kaitsevõimet kiirendatud tempos ja et kõik meie inimesed teaksid ja teadvustaksid oma rolli riigikaitses.
• Muuta riigi roll kriiside haldamisel selgemaks ja paremaks. Vastavasisulised seadused tuleb uueks kirjutada.
• Tugevdada inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriisidega. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varustus), toimivaid plaane ja nende läbiharjutamist. Oluline on elanikele suunatud koolitus ja nõustamine. Päästeameti rolli selles tuleb tõsta.
• Seista selle eest, et riik panustaks märkimisväärselt enam turvalisusesse ning meie inimeste ohuteadlikkuse edendamisse ja ohutuskultuuri.

Avatud ja turvalise Eesti ülesehitamine vajab nii energiat kui ka kogemust. Soovin panustada oma teadmised meie riigi tuleviku kujundamisse, kuna minus on olemas Riigikogu liikme töös vajalikud teadmised ja kogemus. Lisaks sellele ka vähem levinud omadused – riigimehelikkus, ausus ja tõsine soov asju paremaks muuta.

Isiklik elu

Olen abielus olnud 35 aastat. Abikaasa Heli on õpetaja. Meil on kolm last. Tütred töötavad praegu julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas väljaspool Eestit. Kooliealine poeg on koos meiega ja tahab saada leiutajaks. Kui on mahti puhata, siis puhkan meelsasti just pere keskel, kas siis kodus või kõik koos reisides. Kõige enam tunnengi uhkust oma ühtehoidva pere üle ning see pole aastate jooksul muutunud.