Kristen Michal on Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja Linnavolikogu fraktsiooni esimees. Sündinud Tallinnas, kolme lapse isa, kaitseväe reservohvitser, erialalt jurist. Endine majandus- ja taristuminister, varem justiitsminister.
Riigikogus juhib Kristen majanduskomisjoni. Majandusvaldkond on lai, vastutada tuleb näiteks uute transpordilahenduste, side, e-kanalite, planeerimise või küberjulgeoleku seadustega loodavad reeglite eest.
„Viimase aasta suurim väljakutse majandusvaldkonnas on olnud Venemaa algatatud energiasõda. Vaid mõne kuuga tuli luua mehhanismid, mis aitaks inimestel toime tulla energiahindade kõikumisega. Nii sündis valitsusega koos universaalteenuse lahendus. Aasta alguses on ees suur väljakutse, kuidas puhastada meie ühised elektrivõrgud sinna tekkinud fantoomliitumistest, mis tõstavad meile kõigile liitumiste hinda ja ei lase võrku neid, kes tahaks toota, konkureerida hinnaga tarbijate huvides. Samuti loob majanduskomisjon sel kevadel uusi reegleid, et muuta kiiremaks planeerimine, et kiiremas tempos sünniks uued puhtad ja soodsamad tootmisvõimused energeetikas. Need on olulised otsused, mis lähiaastail toovad kasu Eesti inimestele ja ettevõtetele,“ tutvustab oma igapäevast tööd Riigikogu majandusvaldkonna komisjoni juhina Kristen Michal.
Kristeni lugu
Kristen on pärit Õismäelt, seal lasteaias ja koolis käinud ning seal 30 aastat elanud. „Õismäe meeldib mulle. Palju rohelust, ükski koht ei ole jalutamiseks liiga kaugel ning sportimisvõimalused on lastele head. Minu lapsepõlves oli põhikohaks hoov või Õismäe tiik, kus sai joosta, suusatada, kelgutada. Jalgpalliväljakutel ja hoovides sai alati palli taguda, vahel ka Harku radadele suusatama minna või sõpradega bussiga Kakumäele ujuma sõita,“ meenutab Kristen kodukanti.
Siim Kallas, endine Euroopa Komisjoni asepresident, Reformierakonna auesimees:
“Kristeniga olen mitmel etapil koos töötanud. Töökas, kohusetundlik, süstemaatiline mees. Õismäel kunagi elanuna võin soovitada, hea valik.“
Vaata Kristeni kokkuvõtet majandus- ja taristuministriks olekust ja mida ta edasi teeb.
Noorest peast teenis Kristen raha metsatöödel, mööbli peitsimisega, tänavakaubanduses ning autode remontimisega. „Mulle meeldis asju ise teha. See andis sõltumatuse ja teadmise, et juhtugu mis tahes, saan hakkama. See teadmine annab väe ka keerulisemaid asju teha. Hakkad peale, teed südamega, pingutad ja tihti ka õnnestud. Sellise suhtumist hoian ka tööd tehes – julgust kaugemale vaadata, uusi asju ette võtta ja inimlikku suhtumist lahendamist vajavasse. Igal otsustajal ja juhil tuleb keerulisi hetki, et saada hea tulemus, peavad põhimõtted ja meeskond paigas olema,“ sõnab tänaseks kahel korral minister olnud mees.
Kristen on olnud ka Kristiines asuva Lilleküla Gümnaasiumi hoolekogu esimees ning asutanud kooli toetava lastevanemate seltsingu. „Kandideerisin nooremana Kristiine piirkonnas ja läks noore inimese kohta hästi, osutusin valituks halduskogusse, kus olin aseesimees malekorüfee Iivo Neile. Mingil hetkel tekkis hea ühendus Lilleküla Gümnaasiumi perega. Kooli hoone ja staadion polnud tollal mitte just kõige paremas korras, aga direktori ja koolipere silmis paistis kõva säde korda luua. Tegimegi koos. Panustasin aidates selleks leida vajalikke vahendeid ning koondada lapsevanemaid. Põhilise, kooli toredaks edukaks tegid ikka kooli õpetajad, juhid ja õpilased. Hiljem hea on näha, kui millelegi, millega oled seotud, läheb ka hästi edaspidi,“ meenutab ta Lilleküla Gümnaasiumi hoolekogu eestvedamist.
Oma valimisringkonna kolmandat piirkonda Põhja – Tallinna teab Kristen samuti hästi, lühiajaliselt seal elanuna, lisaks mitu aastat veetnud ülikoolis käies. Kõik muu siiski kahvatuvat selle kõrval, et just selles linnaosas on kaks tema elu kõige emotsionaalsemat sündmust kolmest asetleidnud. Vihjeks võib öelda, et need on toimunud Pelgulinna sünnitusmajas.
Urmas Paet, pikaaegne välisminister ja Euroopa Parlamendi liige:
“Kristen Michalile läheb Tallinna tulevik väga korda. Olen näinud, kui tõsiselt ta suhtub oma praegusesse töösse Tallinna linnavolikogus ning kui sisuliselt on ta valmistunud eelolevateks aastateks Tallinna arengus. Seega olen täiesti kindel, et temast saaks sisuline ja tugev Tallinna linnapea, kellele läheb siinne edasine arengulugu vägagi korda.”
Majandus- ja taristuminister, olulise valdkonna juhtimiskogemused
2015. aastast 2016. aasta lõpuni oli Kristen Vabariigi Valitsuse liige, majandus- ja taristuminister. Valdkond oli raske ning ajalehed nimetasid ta sõbralikult sapööriks, kes teeb kahjutuks tema valdkonda jäetud miine. Kristen ise ütleb, et ta ei kahetse päevagi, töö oli põnev ja tehtud sai palju. „Tehtud sai tõesti hulga. Ettevõtjatega koos käivitasime nullbürokraatia, igasugu tarbetute ja totrate aruannete ärakaotamise. See läks nii suure hooga käima, et ühel hetkel oli meil laua taga juba pea pool valitsust ja suured ettevõtlusorganisatsioonid. Lõikusime bürokraatiat ja seda peab jätkama,“ sõnab ta.
Kristenil on mitmete suurte kriiside lahendamise kogemus. Estonian Airi pankrotini viinud Euroopa Komisjoni otsusele järgnenud päeval korraldati suur päästeoperatsioon, et kõik Eesti inimesed koju saaks ja siin olevad külalised oma sihtkohta jõuaks. Mitmekümnes lennujaamas olid Eesti inimesed väljas, juhatamas ja abistamas. „Planeerisime nii palju kui on võimalik olukorras, kus sa pole milleski lõpuni kindel. Tegime majandusministeeriumiga koostööd välisministeeriumi, politsei, turismiettevõtete, meediakanalite ja veel sadade inimestega. Operatsioon oli suur ja keegi töötunde ei lugenud,“ märgib endine majandusminister.
Tulemus oli hea, inimesed ei jäänud hätta, kõik said koju. Euroopas nimetati seda ajaloo kõige sujuvamalt korraldatud päästeoperatsiooniks, mis lennuettevõtte sulgemisele järgnenud. Kristen viitab tänuga hoopis meeskonnale, ajakirjanike abile info jagamisel ning turismiettevõtetele, kes veetsid pikki päevi sasipundart harutades.
Andrus Ansip, pikaaegne Eesti peaminister ja endine Euroopa Komisjoni asepresident:
“Kristen on hästi organiseeritud ja suure töövõimega. Kiire reaktsiooniga ja oskab aega kasutada. Eestimeelne mees, kellest on Tallinnas palju kasu. Soovitan kindlalt!”
Kalle Laanet, kaitseminister, endine siseminister ja politseijuht:
“Kristeni ministriks olles juhtus ühtäkki nii, et perevägivallaga hakkasid tõsiselt tegelema nii prokuratuur kui politsei. Olen teemaga pikalt tegelenud ja võin öelda, et see oli oodatud läbimurre. Ega ilmaasjata sel ajal justiitsministeeriumile naisteorganisatsioonide poolt valge lindi auhinda antud, Kristen ajas õiget asja.”
…ja vabal ajal
Vabal ajal on Kristen kas ninapidi raamatus, trennis või kalal. Mõne aasta jooksul on Kristen läbinud Eesti Kaitseväe reservohvitserikursused ja Kõrgemad Riigikaitse Kursused.
Olulised asjad, mida 2023 – 2027 teha tuleb
Valimised on pea alati olulised, nende tulemusel seatakse riigi kurss. Otsused, mis järgneval neljal aastal tehakse, määravad palju riigikaitses, majanduses, energeetikas, hariduses ja meie kõigi elukvaliteedis.
Kui riik, kodu pole kindlalt kaitstud, ei kasva seal see, mis kasvama peab, vaid tähelepanu, energia on mujal. Oma naabreid me valida ei saa, riik pole ju teokoda, mida selga võttes saab vaikselt mujale minna. Venemaa juhtkond on oht demokraatlikel reeglitel põhinevale maailmale. Reeglid aga, nagu ütles juba Lennart Meri, on väikeriikide püsimise sambad. Riski teades tuleb panustada rohkem riigikaitsesse, 3% SKPst, hoida häid väärtuspõhiseid suhteid liitlastega ning luua Eestile õhutõrje võimekus, et Eesti oleks kindlalt kaitstud.
Majanduses on vaja siledaks teha üks rahvast koormav küür. Eestis on vana ütlemine, et mõnda halba asja parandab vaid selle lõpp, nii on ka maksuküüruga. Maksuküür võtab kõigi teenistusest vahemikus 1200-2100 eurot iga kolmanda euro. Selle kaotamine koos lihtsa ühetaolise süsteemiga ja 700 eurose tulumaksuvabadustusega igaühele jätab oma teenistusest rohkem raha enda ja oma pere jaoks.
“Lihtne ja ühetaoline maksusüsteem koos hästi toimiva e-riigi, konkurentsivõimelise ärikeskkonna, innovatsiooni ja arengut toetava ökosfääriga viib Eesti majanduses uuele tasemele. Inimestele tähendab see suuremaid sissetulekuid ja paremaid valikuid, kasvab jõukus.”
Energiasõjas tuleb käituda sama kiirusega nagu päris sõjas – planeerimine ja uute võimsuste loomine peab olema tempokas. Venemaa mängud energiahindade ja -allikatega saavad kaotuse osaliseks kui suudame algavas taastuvenergeetika buumis olla kiiremate hulgas. Uued võimsused tähendavad inimestele ja tööstustele soodsamat energiat. Riigina kasvame majanduses suuremaks ning kasvatame Eesti rahva jõukust.
Hariduses tegime hiljuti olulise otsuse – 2024 algab üleminek eestikeelsele haridusele. Olen seda võitlust aastaid vedanud ning tean, et see on oluline otsus Eestile. Sellel plaanil on endiselt tugevaid vastaseid, keskpartei koos konservatiividega on võimeline ülemineku teele veeretama veel palju takistusi, mistõttu on järgmised kaks valimistsüklit kriitilised, et riigikeelele üleminek hariduses saaks tehtud. Noored saavad parema tuleviku, majandus kasvab, ühiskond saab tugevam, ühes inforuumis ei saa meid enam erineva jutu ajamisega killustada.
Pere seenioridele on oluline teada, et kaotasime Ratase ja EKRE valitsuse pensionite maksustamise. Keskmine pension on ning jääb maksuvabaks. Vanaduspensioni tuleb nelja aastaga tõsta 400 eurot ning olulise põhimõttena peab kehtima printsiip, et hooldekodukoha peab saama võimaldada oma pensioni eest.
OLULISEMAD EESMÄRGID TALLINNA VOLIKOGU ASEESIMEHENA 2021 – 2025
Kristen nimetab olulisemate plaanidena Tallinnas hea linnaruumi loomist, kus lapsed saaks ise liikuma ja vanemad ei oleks sunnitud bussijuhid. Nii jääks perele transpordikuludelt ca.10-25% palgast alles, lapsed oleks tervemad ning igaüks saaks väärtuslikku aega enda jaoks. Hea haridus olgu ühtne algusest lõpuni, ütleb ta – riigikeelne ning kohatasuta. Lasteaia kohatasu kaotamine tähendab perele aastas 854 eurost võitu.
Pealinnas tuleb ära teha ka vanaduspensionäridele Aktiivsuskonto A+ ehk 200 lisaeurot aastas aktiivsusteenuste jaoks. Olulise plaanina tahab ta pealinnas luua valveperearstiteenuse, et tööinimesed saaks kiiremini arsti juurde, riigis mõistliku maksusüsteemi ja hea ettevõtluskeskkonna ning Tallinn- Helsinki tunneli rajamist.
Yoko Alender, arhitekt, linnaplaneerija, riigikogu liige:
„Kristenil on kadestamisväärne töövõime, uudishimu ja otsusekindlus riiki ja Tallinna paremaks teha. Ka mulle on tähtsad uudsed transpordilahendused, lastega perede heaolu ja, et riigi majandusasjad saaks korda. Julgen teda soovitada, sest ta mõtleb avaralt ja uuenduslikult.“
LASTEAIA KOHATASU KAOTAMINE
Meie plaan on kaotada lasteaiakoha tasu. Lastevanematele tähendab see 71 eurot kuus ehk aastas 854 eurot võitu.
See on põhimõtteline küsimus. Kui haridussüsteem on ühtne ning eestikeelne, siis olgu kõik astmed ka ühetaolised. Täna on kõrgharidus tasuta ning põhiseadus keelab põhihariduses osalustasu. Tallinnas võetakse alushariduses aga tasu, lasteaiakoht maksab 71 eurot kuus ja see tasu tõuseb iga aasta. Tallinna lasteaia kohatasu on viimase kuue aastaga kasvanud 72% ehk aastas 12%.”
„Näiteks Tallinnas on palju kulutusi mis võiks tegemata olla, et omavalitsus saaks teha otsuse, et väikeste laste arvelt ei tehta lastega perede elu keerulisemaks. Tallinn on jõukas linn, ta peaks saama perede pealinnaks. See tähendab, et linn loobub miljonitesse ulatuvast kulust enesereklaamile, teeb paremaks lepingud, vaatab üle piasuva bürokraatia, need on katteallikad millest linn tasub kohatasust korjatava lasteaedadele ning peredele jääb nende raha alles. See on suur raha lastega perele, eks igaüks võib ise mõelda, mida sellega teeks,” sõnab Kristen.
Õnne Pillak, kaksikute ema:
“Mulle idee kohatasu kaotamisest on sümpaatne. Olen kaksikute ema. Kui ausalt küsida, kas 854 eurot võiks olla pere jaoks paremini kasutatud kui linnas Tallinna TV ja kahtlaste lepete maksmine, siis vastus on jah. Soovitan Kristenit, tean, et kui tema valitud saab, on see üks lubadustest mis teoks tehakse. Lastega peredele on see tähtis.”
EESTIKEELNE ÕPE LASTEAIAST
Reformierakond seisab riigis ja Tallinnas selle eest, et eestikeelne õpe algaks juba lasteaiast. Meie vastas on Keskerakond, kes tahab hoopis järeleandmisi venekeelsele haridusele, lubades seda säilitada. Hea keeleoskus annab Eestis kõigile võrdsed võimalused eduks. Uuringute järgi soovivad head eestikeelset õpet ka venekeelsed lapsevanemad. Keskerakonna senine poliitika, kahe kogukonna eraldamine ning „meie“ ja „nemad“ põhimõttel vastandumine pidurdab arengut, korralik eestikeelne õpe aga annab head võimalused ning arendab majandust.
Reformierakonna eestvedamisel seadustati, et õppeaastast 2024/2025 lähevad eestikeelsele õppele üle lasteaiad ning esimesed ja neljandad klassid. Üleminek eestikeelsele haridusele saab tehtud aastaks 2030.
Paul-Eerik Rummo, luuletaja, keelemees, eksminister ja legend:
„Kristeni idee eestikeelsest lasteaiast on tuumakas. Mõeldud on varemgi, aga nüüd on aeg see ära teha, seda enam, et nõudlus on kasvanud. Eesti tuleviku jaoks on see põhimõtteline valik.“
PAREM LINNARUUM
AKTIIVSUSKONTO A+ 200 LISAEUROT PENSIONÄRILE EHK AEG ISEENDALE
Ühendatud Tallinn on mugav kodu kõigile, pakkudes sobivat ligipääsu avalikus linnaruumis, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ning kultuuriüritustele.
Ühendatud Tallinn kohandab vanemaealiste kodud ja tagab koos toetavate teenustega oma kodus elamise kuni inimene seda soovib, tagab üheukse ligipääsu arstiabile ja sotsiaalhoolekandele, korraldab kodu- ja asutusepõhised teenused vastavalt vajadusele. Kaasab vanemaealised aktiivselt osalema ühiskonnas ja ka linnajuhtimises. Pakub aktiivsuskonto toel tuge aktiivseks osalemiseks. Uus eakus on aktiivne ja tegus, keegi ei pea tundma ennast üksi. Loome põlvkondade majad igasse linnaosasse. Põlvkondade vaheline koostegemine arendab ja annab kogemusi, mida muidu ei omandataks. Loome võimalused linnaosades eakate päevakeskuste, hooldekodude ja pansionaatide rajamiseks, et tekiks konkurents eakatele pakutavate teenuste turul, tuues kvaliteedi tõusu, järjekordade kadumise ja hinnalanguse.
Sotsiaalse aktiivsuse säilitamiseks loome aktiivsuskonto A+, tagamaks 200 euro ulatuses aastas ligipääsu aktiivsetele tegevustele, mida inimene ise valida saab. Linnale on kulu 19 miljonit, kuid kasu on pensioniikka jõudnud inimestele, kes saavad oma liikumise, tervise ja kultuurivajadusi rahuldada ning püsida aktiivsed ja sotsiaalsed.
Rajame koostöös riigi ja erasektoriga igasse linnaosasse kvaliteetsed eakate teenusmajad, mis pakuvad võimalust elada edasi oma kodukandis, ent samas saada oma majast kätte esmavajaliku abi.
„Me kõik teame, mida kauem oled aktiivne, seda tervemalt elad oma elu,“ on Kristen täiesti veendunud.
Koos Liis Klaariga ja Tallinna meeskonnaga seisab Kristen ka Tallinnase uute pensionäride teenusmajade loomise eest.
Liis Klaar, sotsioloog, pensionäride teenusmajade eeskõneleja:
„Reformierakond muudab ära eelmise valitsuse plaani maksustada pensione ja alates 1. jaanuarist 2023 on keskmine pension tulumaksuvaba.“
KIIREMINI ARSTILE
Kes meist ei teaks lugu, kus arstile aja panekuks tuleb helistada täpselt teisipäeva hommikul kell 7.00 ja kui saate läbi 7.05, on selle kuu ajad läinud? Reformierakonnal on plaan teha üle-eestiline digiregistratuur, et igaüks saaks registreerida ennast esimesel võimalusel või sobivaks ajaks arsti vastuvõtule. Lisaks patsiendi mugavusele aitab kaasaegne lahendus ka meditsiinis plaane paremini teha ning koormusi jagada.
Teise asjana soovib Kristen ära teha valveperearstiteenuse. Seda elust enesest tulevate kogemuste põhjal. Nimelt ei õnnestu tööajal alati minna arstile ja kui päev läbi, jääb arstil käimata, mis on halb. Või minnakse EMOsse ehk erakorralise meditsiini vastuvõttu, traumapunkti. Selleks, et lihtsamate muredega saaks ka päeva lõpus ja nädalavahetustel abi on plaan luua valveperearstiteenus, mis Tallinnas näiteks võiks olla igas linnaosas õhtul 20ni avatud ning nädalavahetustel ülelinnalisena avatud.
Kui sul on küsimusi, kirjuta Kristenile kristen@reform.ee või võta ühendust Facebooki sõnumite kaudu ja küsi lisa. Ning mis peamine – tule valima, sest vaid nii saab Eesti parema tuleviku!
