Olen otsustanud kandideerida Riigikokku, et saaksin jätkuvalt kaasa rääkida julgeoleku õigusloomes, et tagada Eestile turvaline tulevik. 20 aastat kogemust õiguskaitseorganites, kahekordne ministrikogemus, sise- ja kaitseministrina, on andnud teadmised ja praktilised kogemused selle valdkonna õigusloome edasiseks kujundamiseks. 

Sise- ja välisjulgeolek on meie kestmise alus – julgeolek on tervik 

Eestlastele sisendavad kindlustunnet selge ja kindel sise- ja välisjulgeolek ning inimeste majanduslik toimetulek. Valituks osutudes jätkan julgeoleku kindlustamist. Ettevõtluskeskkonna loomine väljaspool suurlinnu on oluline prioriteet, sest sotsiaalmajanduslik toimetulek on julgeoleku oluline osa. 

Endise politseiprefekti ja siseministrina tunnen uhkust osalemisest tänapäevase politseiorganisatsiooni ülesehitamisel. Esimest korda Eesti taasiseseisvumise ajal on riigikaitse eelarve ületamas miljardi euro piiri, mis viib meie riigikaitse uuele tasemele. Ajal, mil Euroopas käib sõda, on minu kui endise kaitseministri ja valitsuse liikme kiirete ja kardinaalsete otsuste tegemise kogemusest Eestile abi. 

Minust 

Oleme abikaasaga üles kasvatanud kolm hoolivat ja endaga hästi toimetulevat last. Olen vanaisa viiele poisile ja tüdrukule. Toetavad peresuhted ja kodu Saaremaal on minu energia allikas. 

Aastaid olen tegutsenud abipolitseinikuna, mis hoiab mind kursis turvalisuse argipäevaga. Osalemine kohalikus poliitikas hoiab mul jalad maas. 

Olen töötanud vabatahtlikuna Iiri heategevusorganisatsioonile BOTHAR. Abimissioonid Keenias, Tansaanias ja Nepalis on kujundanud mu väärtushinnanguid rohkem kui miski muu. Kõik, mida saab raha eest, on odavalt saadud. 

Intervjuu Kalle Laanetiga

Veel Riigikogu opositsioonis olles oli Kalle Laanet võtmetegelane Saaremaa koroonakriisi lahendamises pandeemia esimese laine ajal. Kui Kaja Kallase juhtimisel pandi kokku valitsus, sai Laanetist kaitseminister. Selles rollis tuli tal samuti rinda pista enneolematu kriisiga – selle aasta 24. veebruaril alustas Venemaa räiget ja täiemõõdulist sõda Ukrainas, mis puudutab kõiki eestlasi. 

Kuidas veedad järgmised neli aastat? 

Inimesel võivad ju plaanid olla, aga nii on need ka teistel inimestel. Muidugi kõik neist ei asugi plaane ellu viima ning paljudel, kes seda siiski teevad, ei lähe teostus õnneks. Kokku toimub üks suur sagimine ning iga tegutseja peab kogu aeg kohanema. Aga see tähendab nii kavatsuste kui ka tegevuskavade sagedast muutmist. 

Jah, mul olid ühed kavatsused, aga koletu sõda, mille pöörased kurjategijad meie naabruses valla päästsid, sundis mind hoopis teistsugustele tegudele. 

Millised kavatsused sõjale jalgu jäid? 

“Me kõik peame vabaduse ja inimväärse elu jätkumise heaks oma parima andma. Kõhklemata ja viivitamata.” – Kalle Laanet

Sellel ei ole praegu enam tähtsust. Koletu sõda tõmbas kõik, kellel vähegi kaitsevaldkonnaga pistmist, ühe hetkega joonele, rindejoonele, olgu see rindejoon siis Ukraina sõjaväljal või teiste riikide, kõigepealt NATO ja Euroopa Liidu pea- ja harukontorites, valitsuste ja luurajate töökohtades, kodudes, tehastes…  

Selles olukorras, kus oleme oma väikese armsa maa ja rahvaga, pole valikut: igaüks, kel on julgeoleku ja riigikaitse alal oskused, teadmised ja kogemused, kõik peame vabaduse ja inimväärse elu jätkumise heaks oma parima andma. Kõhklemata ja viivitamata. See pole kahjuks valimiskampaania loosung, see on tõsisemast tõsisem. Inimesed hukkuvad ja saavad viga iga päev, lapsed jäävad orbudeks. Ma isegi ei taha praegu sellest rääkida, sest see on olnud 10 kuud igapäevane hingevaev. 

Igal juhul olen ka mina oma väljaõppe ja senise töökogemuse tõttu teenistuses, vähemalt seni, kuni Euroopas jälle rahu valitseb. Mõistagi ei ole minuvanused inimesed püssiga kaevikus ja eks juba viidatud kogemus ja senine teenistus seavad oma ülesanded. 

Kas sellel on seos ka sinu Riigikokku kandideerimisega? 

Jah, on – otsene seos. Esiteks on see poolelioleva töö jätkamine, sest eraisikuna on kogemuste ja kontaktide rakendamiseks palju kasinamad võimalused. 

Muidugi olime Eesti kodanikena ja Eesti riigina esimesed ja algul vast konkurentsitult kõige innukamad ukrainlasi abistama. Meenutan, et meie praktiline abi jõudis Ukrainasse kohale veel enne sõja puhkemist meie vabariigi aastapäeval. Praktilise abi andmisega oleme jätkanud ja jätkame, kuni vaja. 

Kõige tähtsam on aga olnud kõrgeimal võimalikul poliitilisel tasemel liitlasi ja ka kõiki teisi veenda toimuvas ja tegelikkuses, ning selle töö tulemust Ukraina vabastamisel ei maksa alahinnata. Seda oleme teinud koos kolleegidega Riigikogust, peaministrist ja presidendist ning sõjaliste ja päästestruktuuride inimestest kõnelemata. Ja arstidest ja vabatahtlikest – kõigist! 

Milles see appitulemine väljendub? 

Paljudel on endalgi raske toime tulla, aga tähtis on iga inimese hea tahe. Kui puruvaene luuletaja Juhan Liiv oma vana ja viledat kuube Estonia ehitusele annetada püüdis, olevat ta tänu Friedebert Tuglasele kuulsaks saanud loo järgi öelnud: „Kallis kodumaa! Anna andeks, et ma nii vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada. Aga annan, mis mul on!” 

Heatahtlik linnavaht aitas pintsaku poeedile jälle selga ja sinna see seekord ka jäi. 

Aga ka 1911. aastal polnud ju tähtis see rahakopikas, mille kulunud kangatüki eest omal ajal võib-olla oleks saanudki. Kuskil on selle kohta lause: selle pintsaku taskus oli Unistus, mis just tänu sellistele pintsakutele täide läks. 

See lugu on mulle nii Ukraina sõja kui ka Saaremaa probleemide puhul heatahtlikke inimesi kohates palju kordi meelde tulnud ning tänase intervjuu jaoks vaatasin veel eile raamatust järele. 

Mis olid kaitseministriameti ajal kõige tähtsamad saavutused? 

Eestile on kaitsevaldkonnas KÕIK tähtis. Mõned näited siiski. Eestile Madridi tippkohtumiselt oluliste otsuste saavutamine, Soome ja Rootsi NATOsse edenemisel kaasalöömine, sellega seoses meie merejulgeolek – Eesti laevastike ühendamine, suurimaid riigireforme, muide. Kõige selle taga ja üle ja ümber – kaitse-eelarve rekordiline kasv, meie vabaduse järjekordne turvisekiht. Keskse mõtteviisina omaks võetud laiapindne riigikaitse kui arusaam ja meie kaitse ülesehitus. 

Mõistagi ei teinud seda ei mina ega keegi üksinda, aga mul oli võimalus selle keskel olla ja tegutseda koos kaitsevaldkonna inimeste ning nii meie peaministri Kaja Kallase kui ka meie liitlaste, näiteks Ben Wallace’i, Jens Stoltenbergi ja teistega, et meie eesmärke saavutada. 

Mis edasi? 

Seni, kuni Ukrainas kestab agressioon, on selle lõpetamisele kaasaaitamine meie kõige tähtsam ülesanne. Kui sellega saame korda, siis eks – Ukraina ülesehitamises kaasalöömise kõrval – jälle koduse elu edendamine. Meie inimeste tervis kui riigikaitse alus, inimväärne elu ka kaugemates kantides – et oleks põhjust riiki ja selle institutsioone pidada. 

KALLE LAANET, CV 

Sündis 25. septembril 1965 Orissaares Saaremaal. 
Haridus: Tallinna Spordiinternaatkool (lõpetamine 1983. a)  
Tallinna Miilitsa Erikeskkool (1988)  
Concordia Rahvusvaheline Ülikool (õigusteaduse magister 2001. a) 

Töökäik 
Õiguskaitseorganites alates 1988 
Tallinna politseiprefekt aastatel 2002–2004  
Lääne politseiprefekt aastatel 2004–2005  
Eesti Vabariigi siseminister aastatel 2005–2007 
Riigikogus aastatel 2007–2021 ja alates 2022 kuni praeguseni:  
XI koosseis (2007–2011, õiguskomisjoni aseesimees)  
XII koosseis (2011–2015, õiguskomisjoni aseesimees, välismaalastele elamislubade andmise asjaolude uurimiskomisjoni esimees) 
XIII koosseis (2015–2019, põhiseaduskomisjoni esimees, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees, Riigikogu aseesimees) 
XIV koosseis (2019–2021, riigikaitsekomisjoni aseesimees; alates 2022 riigikaitsekomisjon, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) 
Saaremaa vallavolikogus alates 2017, 2009. a valitud ka Kuressaare linnavolikokku. 
Eesti Vabariigi kaitseminister aastatel 2021–2022. 

Muu tegevus:  
FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president 2007  
Eesti Politsei Spordiliidu president aastatel 2008–2015  
SA Turvaline Saaremaa nõukogu liige 
Kuressaare Haigla SA nõukogu esimees aastatel 2018–2021, alates 2022 nõukogu liige 

Pere: abielus; poeg ja kaks tütart ning lapselapsed 

Huvialad: sport, kirjandus