Iga riigisektori töötaja harjumuste seas peab olema digiprügi korrastamine, dokumentide väljaprintimise vältimine, seadmete heaperemehelik kasutamine ja nende energiasääst.
Digiriik on aastaid olnud üheks esimestest jutupunktidest, kui välismaal Eestist rääkida. Kindlasti hoiab see palju loodusressursse ka kokku (kasvõi paberi arvelt), kuid see ei tähenda, et e-Eesti ei peaks sihiks võtma keskkonnasõbralikumaks saamist.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) keskkonnamõju rajanäitajaks on olnud erasektor. Näiteks on suured tehnoloogiafirmad nagu Apple, Google ja Microsoft seadnud endale tähtajad saamaks 2030. aastaks süsinikuneutraalseks või lausa -negatiivseks. Ka Eesti ettevõtted on asunud oma tegevuste keskkonnajalajälge mõõtma ning vähendama.
Siiski jääb maha avalik sektor, kes oma IKT jalajälge teadlikult ei mõõda ega vähenda. Seetõttu ongi nii Reformierakonna programmi jõudnud digiprügi vähendamise initsiatiiv. Olles tunnustatud digiriik, võiks meil olla lisaks üldisele kliimastrateegiale olemas ka konkreetne strateegia IKT valdkonna jalajälje kaardistamiseks ja vähendamiseks. Nii oleme konkreetse plaani võrra maha jäänud näiteks Soomest või Suurbritanniast.
Programmis oleme eraldi välja toonud digiprügi ehk peamiselt e-kirjade ja failide automaatse kustutamise, mille mõju avaldub andmekeskuste ja serveriruumide jalajäljes. E-kirjade kustutamine ei oma siiski liiga suurt mõju keskkonnajalajäljele. Kustutades 10 000 e-kirja hoitakse kokku ca 40 kg süsihappegaasi, mis on võrdväärne 17 liitri kütuse CO2 jalajäljega. Juba see mehhanism teeks digiriigi keskkonnamõjude suhtes jätkusuutlikumaks kui ta täna on, kuid mehhanisme on veel.
Avalikku sektorisse seadmete ostmise riigihangetesse võiks sisse tulla keskkonnasäästlikkuse nõue
Kõigi Eesti riigiasutuste töökohaseadmete (süle-, lauaarvutid, monitorid) elutsükli mõju summa on 26 000 tonni süsihappegaasi. Kõige suurema mõjuga on seadmete tootmine, seejärel tuleb nende energiakasutus seadme eluea jooksul ja väikest mõju omab ka utiliseerimine ja transport.
Praeguses IT taristu hangete raamistikus keskkonnasõbralikkuse nõuet veel pole. On hea tava, et hankes ei tohiks valida suurema jõudlusega seadet, kui tegelikult vaja on, ja et seadmeid tuleks kasutada võimalikult kaua. Sellest aga ei piisa.
Seega pakume välja kaks võimalust seadmete elutsükli CO2 mõju vähendamiseks ja seega ka digiriigi CO2 jalajälje vähendamiseks:
- seame riigihangetesse sisse keskkonnajalajälje nõude;
- hakkame riigisektoris rohkem kasutama rendimudelit.
Rendimudel avaldaks positiivset mõju, sest nii ei jääks seadmed asutustesse seisma ja seeläbi pikeneks ka nende eluiga.
Kõige suurem potentsiaal on asutustesiseste serverite ja serveriruumide konsolideerimine andmekeskustesse
Telia andmekeskuste praktika on meile näidanud, et saame samaväärset teenust pakkuda asutuse serveriruumiga võrreldes oluliselt keskkonnasäästlikumalt. Nii öelda in-house serveriruume kasutatakse paindlikkuse tõttu – seeläbi on rohkem võimalusi oma süsteemi arhitektuuri kujundada ja annab täiskontrolli süsteemi (küber)turvalisuse üle.
Kuigi mõnel riigiasutusel on just nendel kaalutlustel mõistlik oma serveriruumi omamine, siis enamiku jaoks peaks kas Riigi IKT keskuse (RIT) või Telia andmekeskuse kasutamine olema kõige mõistlikum lahendus. Üle 50 riigiasutuse kasutab senini asutusesiseseid serveriruume ja vähemalt osa neist saaks konsolideerida andmekeskustesse.
Riigi andmekeskused pole nii efektiivsed kui on erasektori omad (Telia), kuid needki tasuvad end serveriruumide ees ära.
Tõstame inimeste teadlikkust e-riigi jalajälje kohta
Suur roll on ka töötajal endal. Kui palju ja tihti arvutist faile ära kustutatakse, kui tihti liiguvad ebavajalikud e-kirjad prügikasti jne. Kõik need toimingud aitavad kokku hoida andmekeskuses või serveriruumis tekkivaid CO2 heitmeid ja küsida ka asutustelt kõrgemaid standardeid digiriigi keskkonna jalajälje vähendamiseks.
Nii peakski iga riigisektori töötaja harjumuste seas olema enda digiprügi korrastamine, dokumentide väljaprintimise vältimine, seadmete heaperemehelik kasutamine, et need pikema elueaga oleksid, ja seadmete energiasääst.
Süsinikuneutraalsed elektriallikad
Et minna asjaga veel kaugemale: digiriik võiks minna täielikult süsinikuneutraalsete energiaallikate peale. Näiteks üks Telia andmekeskustest on juba 2020. aastast päikeseenergial ja see aitaks digiriigi keskkonnajälge märgatavalt vähendada. Ühe Dell Latitude 5420 sülearvuti toomisega kaasneb 302 kg CO2-te, kuid kasutades seda seadet 4 aastat lisandub energiakasutusest täiendavalt atmosfääri kuni 96 kg süsihappegaasi.
Roheenergial töötav digiriik tuleb kaasa rohereformiga energiasektoris, mis on üks meie erakonna seekordse programmi alustaladest. Nii saabki meie digiriik olla taaskord eeskujuks muule maailmale.
