Reformierakonna eesmärgiks on võrdsete võimalustega heaoluriik. Riiklik poliitika on suunatud inimeste toimetulekule ja perede heaolule. Eestis saavad vajaduspõhist tuge abivajajad. Arendame selleks kvaliteetseid avalikke teenuseid, kuid eeldame seejuures igaühe isiklikku vastutust enda heaolu nimel. Väärtustame tervislikke eluviise, riskikäitumise vähendamist ja valmistumist vanaduspõlveks. Reformierakond seisab kaasava ja hooliva ühiskonna eest. 

Loe sotsiaalpoliitika põhilubadusi

Väärikas pensionipõlv

Hoiame keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstame kesmist pensioni nelja aastaga 400 eurot. 

Seisuga 1. jaanuar 2022 on Eesti keskmine pension 596 eurot. 1. jaanuariks 2027 peab keskmine pension olema vähemalt 1000 eurot kuus.

Tõstame rahvapensioni Sotsiaalharta miinimumpensioni tasemeni. 

Rahvapensioni saajate vaesusriskist väljatoomine aitab vähendada teiste sotsiaaltoetuste kulutusi ning tagab kindlustunde suurenemise vanaduspõlves. Selleks tuleb uuendada Statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi.

Muudame üksi elava pensionäri toetuse igakuuliseks pensionilisaks 80-aastastele ja vanematele inimestele.

Suurim abivajadus tekib 80-aastastel ja vanematel üksi elavatel pensionäridel. Ühekordne kord aastas makstav toetus ei lahenda nende probleemi. Toetus tuleb muuta igakuiseks.

Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.

Pensionitarkuse omandamist tuleb alustada tööelu esimesest aastast. Riigiasutused peavad pakkuma asjakohast ja erapooletut individuaalset nõustamist. Kogumist vabatahtlikesse pensionisammastesse soodustatakse. Igaühel peab olema ülevaade reaalajas oma pensionisammaste olukorrast. Ligipääs sellistele andmetele peab olema personaalne ja lihtne.

Muudame raha kogumise pensionisammastesse paindlikumaks.

Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks. Arendada tuleb paindlikke kogumispensioni skeeme, mis käiksid kaasas tööturu muutumisega.

Toetame eakatele taskukohaste teenusmajade loomist.

Väärtustada ja soosida tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuni vähegi võimalik, saab ühiskond seda toetada koduhooldus- ja teiste abiteenustega. Neile, kes seda soovivad, saab pakkuda eluruume teenusmajades, kus iseseisev elu on toetatud vajaliku abiga.

Tagame taskukohase üldhooldusteenuse ja soodustame kodus elamist toetavate integreeritud tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamist. 

Rakendame hooldereformi ja toetame koduteenuste pakkumise suurendamisega kodus elamist, et pikaajaline hooldusvajadus oleks kaetud. See vastab vanemaealiste ootustele ning ennetab ja lükkab edasi vajadust üldhooldusteenuse järele.

Lastesõbralik elukeskkond

Toetame mõlemat vanemat paindliku töö- ja pereeelu ühildamisel. 

Töösuhteid peab saama korraldada paindlikult nii, et töötajal oleks võimalik vajalikul määral pühenduda laste eest hoolitsemisele. Lastehoiuteenused peavad vastama tööturu vajadustele ja olema paindlikud. Kaotame õiguslikud takistused pere- ja tööelu ühildamisel.

Tagame riigi täiendava toe lastele ja lastega peredele eelkõige vajaduspõhiselt.

Universaalsed lastetoetused väärtustavad iga sündinud last, kuid ei lahenda kõiki laste täisväärtusliku kasvamise probleeme. Last üksi kasvatavate vanemate ja lasterikaste perede ning vajaliku hooleta ja erivajadustega laste vajadused on erinevad. Ühiskond peab neid aitama vajaduspõhiselt. Selleks peavad arenenud ühiskonnas olema välja õpetatud spetsialistid, kes suudavad välja selgitada abi vajaduse ning neil on olemas ressursid, et abi osutada. Laste ja perede abistamisel tuleb senisest rohkem rakendada ka teaduspõhiseid ennetusprogramme.  

Väärtustame iga last sõltumata peres kasvavate laste arvust ning toetame peresid vajaduspõhiselt.

Lasterikka pere toetuse suurenemine on jätnud ühe ja kahe lapsega pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Kolme ja enama lapsega peredes kasvavatele lastele suuremas summas toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui need pered on helde lasterikka pere toetuse saajad.

Kaasajastame üksikvanemate riikliku toetamise põhimõtted.

Suurimas vaesusriskis on pered, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem. Senine toetussüsteem ei ole selliste perede vaesusriski oluliselt vähendanud. 

Tagame vanemapuhkuselt naasnud vanematele haigus- ja hooldushüvitise, mis lähtub vanema tegelikust sissetulekust. 

Vanemapuhkuselt naasnud vanema haigus- ja hooldushüvitist makstakse miinimumsissetulekult ning see paneb väikelastega vanemad majanduslikult keerulisse olukorda, kui valida on sissetulekute vähenemise ja lapse heaolu vahel. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused. 

Teeme erivajadustega laste abivajaduse tuvastamise lihtsamaks ja muudame abi osutamise korraldust.

Puude raskusastet ja abivajadust saab kindlaks määrata rohkem erinevaid registreid ja vähem ametkondlikku hindamist kasutades. Tugi- ja rehabilitatsiooniteenused peavad põhinema individuaalsel abivajadusel ja olema kättesaadavad võimalikult ühest kohast.

Arendame laste eneseabioskusi ja tagame vaimse tervise abiteenuste kogukonnapõhise kättesaadavuse.

Vaimne tervis ei ole vähem oluline kui füüsiline tervis. Koolipsühholoogid ning psühholoogide ja nõustajate teenused esmatasandi tervishoius peavad muutuma kõigile kättesaadavaks.  

Arendame ohvriabi teenuseid ja toetusi.

Vägivallaohvrite (sealhulgas pealtnägijate) abistamine on eriti oluline just laste puhul. Lähisuhtevägivalla ohvritele tuleb tagada vajalik tugi ja turvaline keskkond kuni ohu lõppemiseni. 

Võrdsed võimalused kõigile

Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.  

Vähendame soolist palgalõhet.

Riik aitab tööandjatel soolist palgalõhet vältida. Muuhulgas loome tööandjatele vastava digitaalse instrumendi.

Taastame abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsiooni.

Ühise tuludeklaratsiooni esitamine peab lisaks abikaasadele olema ka registreeritud kooselus olevatele paaridele.

Soodustame töötajate- ja peresõbralike ning mitmekesisust toetavate töökohtade arendamist ettevõtetes.

Eesti ettevõtjad on kohandanud oma töötajate töötingimusi viimastel aastatel töötajate- ja peresõbralikumaks. Maksusüsteem peaks sellist tegevust senisest enam toetama.

Tagame universaalse disaini kaudu ligipääsetava keskkonna ning arvestame rohkem vaegkuuljate ja -nägijate ning teiste erivajadustega inimestega.

Ligipääs asjakohasele teabele lihtsas keeles ning ligipääs (sealhulgas füüsiline ligipääs) teenustele tuleb kujundada universaalse disaini kaudu kättesaadavaks igaühele, et aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Vajame senisest enam viipekeele koolitust ja viipekeele tõlke. Samuti pimekirja suuremat kasutuselevõttu ametlikus suhtluses.

Kaasajastame tööealiste puudega inimeste toetamise.

Olukord, kus tööealine puudega inimene saab toimetulekuks vajalikud toetused mitmest eri allikast ja erinevatel alustel, ei ole jätkusuutlik. Vähenenud töövõimega inimesed moodustavad kasvava osa elanikkonnast ja nende toetamine ja tööelus osalema motiveerimine peab olema mõistlikult korraldatud.

Jätkusuutlik tervishoid

Väärtustame tervise hoidmist ja haiguste ennetamist.

Kuigi oodatava eluea näitajate poolest on Eesti jõudnud arenenud ühiskondade hulka, on halvad tervena elatud aastate näitajad (meestel vaid 52,8 ja naistel 55,6 eluaastat). Et olukorda parandada, tuleb muuta inimeste hoiakuid, mida saab mõjutada eelkõige teadusliku maailmavaate levitamisega ja haridusega. Reformierakond ei soovi käskudel ja keeldudel põhinevat terviseedendust, kuid eeldab igaühe personaalset vastutust oma tervise eest (sealhulgas tervislikke eluviise, regulaarset tervisekontrolli, vaktsineerimist ja sõeluuringutes osalemist). Viime ellu Eesti vähitõrje tegevuskava, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Võtame eesmärgiks igale inimesele individuaalse terviseplaani pakkumise. Kaalume igale täisealisele Eesti kodanikule tema geenikaardi loomist, mis võimaldaks inimestel paremini hinnata oma terviseriske ja teha valikuid tervishoiuteenuste vahel. Tagame inimeste senisest laiema kaasatuse tervishoiualastesse teaduslikesse uuringutesse, parandades seeläbi rahva tervist ja kindlustades neile parima võimaliku ravi. 

Tagame igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu ja sõeluuringute kättesaadavuse.

Ligipääs esmatasandi tervishoiule ja sõeluuringutele võimaldab haiguste varajast avastamist ning ravi ja ennetab terviseriskide realiseerumist, et hoida kokku tervishoiukulusid tulevikus. 

Suurendame perearsti rolli igaühe tervise teejuhina.

Esmatasandi tervishoiu kvaliteet ja efektiivsus on inimese tervise seisukohalt määrava tähtsusega. On oluline, et inimene saaks tervisemuredele lahenduse terviseseisundist lähtuva kiirusega, võimalusel juba esmatasandi tervisekeskuses. Seetõttu tugevdame perearstiabi nii, et perearsti meeskonnas oleks vajalik hulk õdesid, muid spetsialiste (vaimse tervise õde, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoog, tegevusterapeut, tervisejuhendaja jne) ja abipersonali, kes ühtse meeskonnana inimese tervisemuredega tegeleksid. Vajadusel peab inimene jõudma õigel ajal õige eriarsti juurde – see on saavutatav triaažiga, millena juba praegu toimib e-konsultatsioon. 

Parandame eriarstiabi kättesaadavust.

Suunamine eriarstiabisse käib ainult läbi kvaliteetse e-konsultatsiooni, mille käigus eriarsti meeskond hindab patsiendi abivajadust – selle olemust ja kiireloomulisust, nii et patsient satub alati õigel ajal õige spetsialisti juurde, võimalusel juba eelnevalt tehtud uuringute ja analüüsidega, nii et eriarst saab vajaliku kiirusega teha otsuseid patsiendi edasise diagnostika ja ravi osas. 

Leevendame kiirabi ja EMO-de koormust.

Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. 

Suurendame õdede ja eriõdede rolli tervishoius.

Arvestame õe kui iseseisva spetsialistiga, kes suudab inimest terviseteekonnal saata. Loome hooldekodudes töötavatele õdedele paremad koolitusvõimalused, nii et nad oleksid suutelised vajadusel ka iseseisvalt inimesele esmast abi andma ning olema head koostööpartnerid perearstile või hooldekodu kureerivale arstile. Motiveerime õdesid töötama ka vähem populaarsetes piirkondades, tagades neile ühekordse lähtetoetuse, nagu praegu juba on olemas arstidel. 

Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega.

Hoiame tervishoiutöötajaid, tagades neile väärilise töötasu, eeskätt valdkondades, kus on suur spetsialistide puudus. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate eriarstide koolitustellimust, tõstes ka õppekoha maksumust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele. Viime lõpule haiglavõrgu korrastamise, mis annab võimaluse eriarstide ümberpaiknemiseks. Toetame arstide ja õdede sissetoomist teistest riikidest, võimaldades neile keeleõpet ja haridust. Jälgime, et arstide ja õdede koolitusmahud oleksid piisavad, aga arvestaksid ka koolitusvõimalustega. Perearstide koormuse vähendamiseks võimaldame ühe perearstinimistu peale kahe arsti võtmist. Võimaldame perearsti lähtetoetust ka kogenud arstidele, kes soovivad teha karjääripöörde ja hakata perearstiks.

Tagame vaimse tervise teenuste kättesaadavuse. 

Koostöös perearstide ja kohaliku omavalitsusega peab kogukonna tasandil olema inimestele kättesaadav ka psühholoogiline nõustamine juba enne inimese jõudmist meditsiinisüsteemi. See on oluline, et ennetada varakult suure abivajaduse tekkimist ning säilitada inimeste võime aktiivselt ühiskonnas osaleda.

• Väärtustame vaimset ja füüsilist tervist võrdväärselt. Lähtume sellest ka rahastusotsuste tegemisel ja tegevuste planeerimisel.
• Arendame andmete kogumise ja regulaarse seiramise süsteemi ning tagame selle rahastuse. Tõstame inimeste vaimse tervise seisundi hindamise kvaliteeti, mille jaoks teeme spetsilistidele kättesaadavaks vajalikud töövahendid.  
• Edendame vaimset tervist ka väljaspool tervishoiusektorit – töökeskkonnas, haridus- ja spordiasutustes ja kultuurivaldkonnas. 
• Tõstame psühhiaatrilise abi kättesaadavust ja suurendame psühhiaatrite koolitustellimust.

Toetame hooldusvajaduse ennetamist. 

Esmatasandi tervishoiu ja hoolekande koordineerimine peab aitama inimesel võimalikult kaua iseseisvat toimetulekut säilitada. Suurendada tuleb koduteenuste valikuid, mahtu ja kättesaadavust. Vajadusel rakendatakse hoolduskoordinaatoreid.

Tagame patsiendi suurema osaluse oma terviseandmete haldamisel.

Patsiendil peab olema võimalus ise saata infot tervise infosüsteemi: näiteks infot oma kaebuste kohta, töövõimetuslehe vajaduse kohta, täita küsitluslehti, tellida teavitusi vaktsiinide või regulaarsete analüüside aja kättejõudmise kohta. 

Tagame palliatiivravi ja hospiitsi teenuse üle kogu Eesti.

Seni ei ole pöördumatult haigele terviklik abi tagatud kõikjal Eestis. Loome perearstidele, pereõdedele ja koduõdedele ja vajadusel muudele spetsialistidele koolitussüsteemi, mis võimaldab neil inimest toetada ka elulõpul. 

Võtame kasutusele patsienditestamendi.

Inimese enda tahe peab olema määrav ka olukorras, kus ta pole võimeline oma tahteavaldust väljendama. Selleks peab inimene saama anda eelnevalt tervishoiuteenuse osutajale siduvaid juhiseid. Vastavad andmed peavad haiglatel olema hõlpsasti, kuid turvaliselt kättesaadavad. Selleks loome tervise infosüsteemi võimaluse, et iga patsient saab soovi korral oma elulõpu tahteavalduse teha. Loome koolitusprogrammi, mille raames saavad meedikud õppida, kuidas põhjalikult nõustada inimest patsienditestamendi tegemisel. 

Laiendame täiendava ravikindlustuse kasutuselevõtu võimalust. Muudame atraktiivsemaks eraravikindlustuse kaasamise. 

Muudame atraktiivsemaks töötaja ja tööandja võimalusi täiendavate tervishoiukulude tegemisel, ennetamaks tööst tulenevaid terviseriske. 

Laiendame koduõendusteenuse pakkumist suure hooldusvajadusega puudega inimestele ja kroonilistele haigetele ning ajutise terviserikkega abivajajatele.

Krooniliste haigete kodusel ravil viibimine eeldab kodõenduse laiaulatuslikku kättesaadavust. Kodusel ravil viibimine hoiab kokku tervishoiukulusid ning vajadust haiglatesse täiendavate voodikohtade loomiseks.

Tagame kriisivalmiduse tervishoiuvaldkonnas.

Tervishoiuvaldkonnal peavad olema läbiharjutatud plaanid ja piisav koolitus kriisiolukordades tegutsemiseks. Samuti piisavad seadmete, ravimite ja vahendite varud erakorralisteks olukordadeks.