Reformierakonna eesmärk on luua keskkond, kus Eesti inimestele ja ettevõtjatele on tagatud  energeetika varustuskindlus ja soodne hind. Senisest kiiremas tempos tuleb luua uusi võimsusi, mis tagavad kindla, soodsa ja puhta, jääkideta tootmise. Riiklikult kehtestatud  hinnaregulatsiooniga vajalikku stabiilsust ei saavuta. 

Energiasõjas on vaja planeeringuid menetleda sõjaaja kiirusega ehk senisest oluliselt kiiremini. Uued tootmisvõimsused peavad saama toota energiat, selleks puhastame võrgud fantoomliitumistest. Eesti elamufondi moderniseerimine aitab inimestele ja riigile energiasõltumatust luua.

Innovatsioon energiamajanduses tõstab Eesti majanduse konkurentsivõimet, parandab investeerimiskeskkonda ning kasvatab Eesti inimeste jõukust. Investeeringud taastuvenergiasse tagavad madalama elektrihinna ning puhtama looduse meile ja lastele. 

Seame taastuvenergia projektid ülekaaluka avaliku huvi objektiks.

Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuvenergeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind. 

2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmise- ja salvestusvõimsusi mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise. Loome usaldusväärse ja stabiilse keskkonna ning lihtsustame oluliselt asjajaamist, mis julgustab investeerima Eesti energiamajandusse:

• Kiirendame meretuuleparkide rajamist. Eesti rannikumere tuuleenergia tootmise potentsiaal on 7 GW, mis võimaldab toota 4 korda rohkem elektrit kui on Eesti tänane tarbimine.
• Suurendame investeerimiskindlust läbi vähempakkumiste, kus tarbija osaleb vaid siis, kui hind on erakordselt madal. Vähempakkumiste kava loob tingimused energiamajanduse korralduse seaduses ettenähtud eesmärkide saavutamiseks võimalikult kõrge tempoga, et kasutada kiireima startija eelist soodsate hindade saamiseks.

Euroopat tabanud energiasõjas tegutseme planeeringute menetlemisel tavapärasest oluliselt kiiremini, et uute tootmisvõimsustega hindu langetada ja eksporti suurendada.

Lähiaastatel on avalikes huvides taastuvenergeetika projektide sõjaaja kiirusega menetlemine. Eesmärk on teostada Eestile oluliste projektide menetlus (tegevused asukohavalikust kuni ehitusega alustamiseks vajalike lubade hankimisega) maksimaalselt 2 aasta jooksul. Loamenetluses peab olema üks asutus, menetlus peab toimuma ühes e-keskkonnas ja menetlusaeg peab olema mõistlik, kuid ka erandjuhtumitel mitte pikem kui 2 aastat. Meretuuleparkide rajamiseks tuleb kehtestada üks ühendluba. Koostame riiklikult tähtsate energiaprojektide nimekirja (suurenergeetika ja salvestamine) ning moodustame nende elluviimiseks nn “rohelise koridori”. Eesmärk on hõlbustada taastuvenergia võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõltumatus hiljemalt 2030. aastaks. 

Töötame välja Eesti Energiaplaani, et juhtida targalt võrke ning planeerida investeeringuid võrkudesse. 

Koostame Eesti elektrivõrgu arendamise struktuurse arenguplaani, arvestades Eesti vajadusi ning naaberriikide teadaolevaid arendusi. Vaatame üle Eesti elektrivõrgu ülesehituse kontseptsiooni, mis arvestab elektritootmises ja tarbimises juba toimunud ning lähikümnenditel toimuvaid struktuurseid muutusi. Süsteemioperaatori, võrguettevõtjate, tootjate ja teadlaskonna koostöös koostatakse riigi juhtimisel 2023. aasta jooksul Eestile detailne energiaplaan aastani 2030, visiooniga aastani 2050 – Eesti Energiaplaan.

Investeerime ülekandevõrkudesse. Püstitame Eleringile ülesande analüüsida meretuuleparkide ühenduste ettevalmistamist kiiremas tempos, et saaksime varajase startija eelise. 

Loome kliimaseaduse, et luua ettenähtavus energeetikas ja tasakaal loodushoiuga. 

Investeerimiskindluse ja õiguskindluse saavutamiseks on vajalik ühtne alus. Selleks töötame 2023. aasta jooksul koostöös ettevõtjate, vabakonna ja teadlastega välja kliimaseaduse, mille rakendamise seome Eesti Energiaplaani elluviimisega. Kliimaseadus loob ühtse raamistiku ettevõtetele, kohustab valitsust astuma vajalikke samme ja tagab Eesti majandusedu.  

Kõrvaldame liitumisvõimsusi kinni hoidvad fantoomliitumised elektrivõrgust, et saada võrku uusi energiatootmisvõimsusi ning tarbija huvidele vastavat konkurentsi. 

Turg tuleb puhastada kasutamata fantoomliitumistest ning vabastada võrk uutele tootmisvõimalustele. Kehtestada tuleb motiveeriva suurusega deposiit ja võrgu mittekasutamise tasu elektrivõrguga liitujatele. 

Lahutame jaotusvõrgu Eesti Energia AS-st

Eesti elektrivõrgu omanikustruktuur tuleb viia täielikult vastavusse EL elektrienergia siseturu direktiivis kohaldatuga ning eraldada Elektrilevi Eesti Energiast. Omanikustruktuuri ajakohastamine peaks kaasa tooma tõhusama võrguliitumiste menetlusprotsessi ja kiirema liitumiste väljaehitamise. 

Rajame võimalikult kiiresti uued ühendused, suurem turg pakub stabiilsust ja paremat hinda. 

• Rajame Estlink-3. Ühendused Soomega on Eesti energimajanduse seisukohast väga olulise tähtsusega. Olemasolevad ühendused Estlink-1 ja Estlink-2 ei ole piisavad ega võimalda täies ulatuses vabal konkurentsil toimivat elektriturgu. Tuleb luua võimalus ühendada Eesti suursaared ja tuulepargid Estlink 3 ühendusega. 
• Saame osa Euroopa Vesinikuorust. Koostöös Soomega planeerime vesinikuühendust Läänemerel, mis lisaks Estlink-3-le pakub uusi ühendusi ja potentsiaalse vesiniku tootmise ekspordi võimalust.
• Planeerime paremad ühendused saarte ja mandri vahel. Saarte elektri püsiühendusi tuleb tugevdada.

Taotleme Skandinaavia ja Balti riikide energiaühenduste nimetamist Euroopa Liidu uueks EL taristuinvesteeringute prioriteediks. 

Lisaks Läänemere tuuleparkide ühendamisele on vajalik muuta Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu investeeringute uueks prioriteediks Eesti elektriühenduste loomine Skandinaavia ja Balti riikidega. Kaasaegsed ühendused võimaldavad viia elektrihinna alla, stabiliseerida võrku ja ühendada sinna uusi puhta ja odava taastuvenergia võimsusi, sealhulgas Eesti meretuuleparke. Parema varustuskindluse tagamiseks tuleks ühendada omavahel Läänemere meretuulepargid.

Muudame avaliku sektori energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise eeskujuks, et säästa olulist ressurssi ning kasutada maksumaksja raha arukalt.

Energia kokkuhoiupoliitika elluviimisel on riigi ja omavalitsuste eeskuju määrava tähtsusega. Muuhulgas saab energiat säästa avaliku ruumi parema planeerimisega ja inimeste sundliikumise vähendamisega. Olulisel kohal on ühistranspordis enegiasäästlike transpordiviiside kasutamine.

Tekitame eratarbijatele motivatsiooni ja võimaluse  säästa energiat ning raha läbi tarbimise juhtimise ja energiasäästu.

Kõrgetele energiahindadele vaatamata puudub turul arvestatav majanduslik motivatsioon struktuurse muutuse saavutamiseks tarbimises. Tekitame tururegulatsioonid, mis eelistavad hinnakujunduses energiasäästu, eriti tippkoormuse ajal. Arendame ka riiklikke meetmeid majapidamiste ja ettevõtete üleviimiseks energiat säästvatele tehnoloogiatele ja suurendame eraisikutele suunatud energiatõhususe ja hajaenergeetika toetusinstrumentide mahtu. Tarbijal peab olema stiimul energiat säästa ning vajadusel energiasäästu tehnosüsteeme kasutada.

Toetame ühistulist tegevust energeetikas.

Ühistuline koostöö nii energiatootmisel kui ka jaotusvõrkude rajamisel ja käitlemisel on alakasutatud ressurss. Riiklikud regulatsioonid peavad sellist tegevust soosima, mitte takistama. Samuti tuleb käivitada vastav nõustamine. 

Energiasalvestusel on roll energeetikasüsteemi stabiliseerimisel. 

Juhitamatu taastuvenergia arendamisel lähtume vajadusest tagada Eestis asuv proportsionaalne salvestusvõimekus.

Arendame vesiniku kasutuselevõttu energeetikas.

Kinnitame Eesti strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, saades osaks Euroopa Vesinikuorust. Soodustame vesinikutehnoloogia arengut nii teadusasutuste kui ka ettevõtete innovatsiooniprojektide kaudu kogu tervikahela ulatuses, tootmisest tarbimiseni.

Soodustame innovatsiooni vesinikutehnoloogia vallas, sealhulgas Vesinikoru põhimõtete rakendamist ning ettevõtete osalemist rahvusvahelistes üleeuroopalise tähtsusega koostööprojektides (IPCEI).

Otsustame tuumaenergeetika arendamise Eestis.

Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energiamajanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame vajalike kompetentside loomise ja õiguskeskkonna väljatöötamisega. Tuumaenergeetikaga on seotud arvestatavad riskid, mida tuleb teadvustada ja maandada. 

Soodustame soojuse ja elektri koostootmist ja energiaefektiivsete kaugküttevõrkude arendamist, kasutame jääksoojust uute lahenduste loomisel. 

Tiheasustusaladel on kaugküte hoonete kütmiseks efektiivne ja keskkonda säästev lahendus. 

Soodustame soojuse ja elektri koostootmist seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, vähendab soojusvarustuse keskkonnamõjusid ning on energiasäästlikum kui elektrienergia ja soojusenergia tootmine eraldi elektrijaamas ja katlamajas. 

Loome tingimused jääksoojuse kasutamiseks. 

Oluline on heitsoojuse potentsiaali rakendamine kaugküttevõrkudes. See aitab säästa primaarenergiat (kütuseid) ja vähendab vajadust midagi põletada. Oluline on mitmekesistada soojuse tootmisportfelli. 

Parandame hoonete kulutõhusat ja keskkonnasäästlikku energiakasutust.

Tagame korterelamute ja eramute tervikrenoveerimiseks vajalike toetuste järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja piisavuse. Eestis toimub 50% energia lõpptarbimisest hoonetes, 29% transpordis ja 17% tööstuses (sh tööstushooned). Pea igas hoones saab üleliigset energiakasutust lihtsate vahenditega 10–15% vähendada. Suures osas saab seda teha tehnosüsteemide asjatu energiakasutuse ja muu tarbimise vähendamisega.

Toetame tiheasustuses hoonete liitumist kaugküttevõrkudega. 

Edendame kaugküttevõrkude laiendamist ja suurendame nende rekonstrueerimise mahtu, et saavutada parem energia- ja ressursitõhusus ning asendada maagaasi kasutamist, maandades nõnda hinnašokkide riski ja minimeerides tarbimistoetuste vajadust. Toetame geotermaalenergia uuringuid, samuti jääksoojuse, reovee- ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks. 

Soodustame biogaasiressursside kasutust energiasektoris.

Keskkonna- ja energia varustuskindluse eesmärkide saavutamiseks soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis. Biogaasi kasutamine aitab vähendada põllumajanduse emissioone.

Soodustame nullemissiooniga liikuvusvõimaluste kasutamist transpordisektoris.

Ühildame Eesti liikuvuskava elluviimise Eesti energiaplaani elluviimisega. Eesti liikuvuskava koostamise põhikriteeriumitena näeme sundliikuvuse vähendamist ja majanduslikku mõju, arvestades sealhulgas lahenduste sotsiaalmajanduslikke- ja keskkonnamõjusid ning majanduse konkurentsivõimet. Transpordi dekarboniseerimise ja säästva liikuvuse toetamiseks on vaja luua linnade ja regioonide integreeritud ühistranspordivõrgustik, edendada keskkonnasõbralikku ühistransporti ja luua keskonnahoidlikku liikuvust soodustavat linnakeskkonda.

Sõlmime kokkuleppe põlevkivisektoriga sektori oskuste ja varade kasutamiseks, et piirkonna konkurentsivõime kasvaks. 

Põlevkivi käitlemisel on aastakümnete jooksul tekkinud hulk jääke, mis võivad oskuslikul ümbertöötlemisel ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisel olla oluliseks allikaks uute lähtematerjalide ja toodete tootmisel ning ka ehituses. Selgitame välja Ida-Virumaa ringmajanduse potentsiaali, et tuua piirkonda innovatsioonivõimekust ning luua uusi töökohti.