Need laulusõnad on sulatõsi ning kuigi saame oma tervise ja pikkade eluaastate heaks paljugi ära teha, on vist igaühel meist aeg-ajalt kuklas tiksumas mure, kuidas ma eakana hakkama saan.
Meie, praeguste töötegijate vanemad ja vanavanemad, on oma elutöö teinud ning nende heaolu on kindlasti lastele oluline. Elu viib lapsed aga sageli kodust ja vanematest kaugele, veeretab nende ette raskusi, suure töökoormuse või isiklikud mured ning kindlasti ei saa eeldada, et lapsed oma pere ja elu pausile paneksid, et pühenduda üksnes vanemate abistamisele. Seepärast ongi kogu ühiskonna ülesanne tagada eakatele abi kodus, sõltumata omaste olemasolust või lähedusest.
Olles töötanud pikka aega inimestega, nähes perede rahalist olukorda ja sageli ülikeerulisi valikuid, on mul tõsiselt hea meel, et selle aasta 1. juulist muutub üldhooldusteenus Eesti inimestele senisega võrreldes kättesaadavamaks.
Eakad, kes ei soovinud põhjustada lähedastele rahaliselt lisakoormust, olid seni sageli valmis elama lausa ebainimlikult kannatlikul moel, olles tegelikult üksinduses ja abita, kuna nende koduomavalitsus ei pakkunud sageli piisavalt koduteenuseid ja tuge.
Kõigil valdadel ja linnadel on ka praegu kohustus hinnata inimese abivajadust ning seejärel otsustada, kas kodune elu toetavate teenustega võimalikuks teha või tagada inimesele võimalus minna hooldekodusse.
Kuid nüüd tekib omavalitsustele selge kohustus võtta enda kanda vähemalt pool hooldekodu kohamaksust ehk osa, mis katab hooldustöötajate palgakulu. Nii jääbki inimese osaluseks maksta majutuse, toidu ja muude isiklike kulude eest ning selleks jätkub keskmisest pensionist.
Kui pension on väiksem, aitab ka puuduolevat osa maksta kohalik omavalitsus. Nii saavad omaksed rahaliselt panustada pigem siis, kui soovivad keskmisest kallimat hooldekoduteenust või kui hooldekoduteenus on inimese soov, mitte vältimatult vajalik teenus.
Lisaks on omavalitsustes oodata uut arengut koduteenuste puhul, sest riigi antav toetus võimaldab ka kohalikke sotsiaalteenuseid senisest laiemalt ja paremini osutada. Kõige rohkem soovime ju ikka omas kodus turvaliselt ja hästi elada ning hooldekodu on tavaliselt alles viimane abinõu.
Kodus elamiseks on võimalik kohalikul omavalitsusel pakkuda inimesele koduhooldustöötaja abi, sõidu- ja toitlustusteenust, abistada nii kodus kui kodust väljaspool asjaajamisel ja igapäevatoimingutes.
Peale selle loodan, et omavalitsused pööravad senisest suuremat tähelepanu probleeme ennetavate teenuste arendusele. Eakate ühistegevus, sotsiaalse suhtluse võimalused ning toetavad teraapiad ja teenused aitavad säilitada aktiivset eluhoiakut ning hoiavad ära suure osa nii vaimse kui ka füüsilise tervise muredest. Lihtsustatult öeldes saab nüüd abi vajav inimene palju kindlamalt abi oma kodus.
Need, kes ei suuda koduses keskkonnas enam ohutult ja iseseisvalt toime tulla, saavad asuda elama hooldekodusse ning pensioni suurus ei oma enam määravat tähendust.
Kui inimese pension on ka keskmisest väiksem, katab puuduoleva osa kohalik omavalitsus. Tean, et see on paljudele peredele suur kergendus, sest seni pidid paljud püksirihma pingutama ja tegema keerulisi valikuid, loobuma hooldekodu kohamaksu tasumise pärast oma lastele ja perele hädavajalikust.
Kohaliku omavalitsuse seisukohast on väga tervitatav riigieelarvest hooldereformi käigus antav tugi. Kahjuks ei ole seni sotsiaalvaldkonna teenused saanud seni üle Eesti prioriteetseks ning positiivne nügimine eelarvetoetusega muudab loodetavasti kõikjal ka koduteenused hoopis laiemalt kättesaadavaks ja kvaliteetsemaks.
Aasta algusest jõustus oluline muudatus tulumaksusüsteemis, mis tõi häid uudiseid eakatele. Vanemaealised saavad rõõmustada 460 lisaeuro üle, mis tulumaksuvabastuse järel keskmise pensioni ulatuses neile aastas rohkem kätte jääb.
Vanemaealiste toimetulekut toetab oluliselt ka pensionide tõus, mis tänavu aprillist jõuab 704 euroni kuus. Nüüd peame tagama, et pensionide tõus jätkuks ka järgnevatel aastatel ning just seepärast oleme seadnud järgmise nelja aasta eesmärgi, et pensionid suureneksid vähemalt 400 euro jagu.
Järgnevatele aastatele kavandatud pensionitõus peab kindlasti tõeks saama, sest ühiskonna jõukuse kasv peab kajastuma ka meie hoolitsuses oma abi vajavate liikmete eest ning inimestele väärika vanaduspõlve tagamises.
Selliste sammude tulemusel on ka Eestis eakate inimeste igapäevaelu inimväärne ja väärikas!
