Praegune Kuressaare haigla sai oma esimesed müürid – C-korpuse, kus tegutsevad neuroloogia- ja sisehaiguste osakond – 1941. aastal, Eesti Wabariigi kavandatuna ja rahastatuna. Seejärel tegutses haigla nõukogude tervishoiusüsteemi lipu all.

2020. aasta novembris avasime haigla juures helikopteriplatsi. Sel puhul tegi Saaremaale visiidi sotsiaalminister Tanel Kiik, kes rääkis võimalusest, et Euroopa Liidu poolse rahastamise eeloleval perioodil võib Kuressaare haigla arendamiseks taotleda finantseeringu EL-i fondidest.

Möödunud aastal otsustaski valitsus eraldada EL-i fondidest 30 miljonit eurot, et viia meie haigla uude arenguetappi. Esimesest infost kuni rahastamisotsuse tegemiseni kulus kaks aastat ja mitte vähe selgitustööd.

Eesti ühiskonnamudel meditsiini valdkonnas on rajatud solidaarsuse printsiibile. See tähendab avaliku raha kasutamist ja otsustajatele kohustust igakülgselt kaaluda, mis on parim võimalikult suurele hulgale meie inimestest.

Nüüd peab tegema otsuse, mis määrab Kuressaare haigla arengusuuna vähemalt järgmiseks poolsajandiks. Kas hakkame lahendama tänase päeva kitsaskohti või on meil pikem vaade? Kas täiendada olemasolevat juurdeehitisega, et jätkata praegu pakutavate teenustega ajakohasemal tasemel? Või rajada olemasolevat kasutades ühtne tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvartal, kus juurdepääs valdkonna kõigile teenustele on ühes kompleksis?

Viimase variandi puhul on ilmselgelt vajalik ka omavalitsuse panus.

Maksumaksjatena on meil õigus avaliku raha kasutamist suunata, seega mõelgem kaasa ja tehkem saarlaste jaoks parim otsus!