Raimo Poom kirjutab lehes, et Reformierakonna valimisprogrammist ei leia lademetes kulukaid valimislubadusi, aga teeb miskipärast järelduse, et see teeb meie programmi “ümaraks”.
Erakonna programmitoimkonna juhina ma selle viimase hinnanguga ei nõustu. On tõsi, et juba programmi loomise alguses tegime otsuse, et lõpptulemus peab olema riigirahanduslikult vastutustundlik ja ERKE või Keskerakonna kombel kõiki valijaid kujuteldavate rahapakkidega surnuks loopima me ei hakka.
Reformierakonnale on alati olnud oluline, et kõik, mida lubame, oleks ka reaalselt ära tehtav – näiteks EKRE lubas enne eelmisi valimisi maad ja ilmad kokku, käibemaks pidi langema 5%, pension kasvama kahekordseks jne. Kui nad siis valitsusse sattusid, selgus, et tegelikult ei õnnestu neil oma programmist pea midagi ellu viia, isegi ühiskonda lõhestav abielureferendum jäi tegemata.
Reformierakonna programmiline valik oli keskenduda mõnele konkreetsele ja suure mõjuga sammule. Programm algab Eesti kaitsmisest, millele kulub lähiaastatel 3% SKTst. See on vägagi muljetavaldav tõus, protsent SKTst on suurusjärgus 350 miljonit eurot. Aga ma usun, et kõik Eesti inimesed on nõus, et praegusel hetkel on need investeeringud põhjendatud, sest kui meil ei ole julgeolekut, siis pole meil üldse midagi. Keskerakonna programmist leiame, et võimalikud on nii kaitsekulude tõus kui massiivne teedeehituse programm. Reaalselt eelarveid tehes selgub siiski, et see nii lihtne ei ole ja tuleb teha valikuid, meie oleme selgelt öelnud, et peame eelistama kaitse-investeeringuid.
Teine suur asi on seesama tulumaksuvabastus 700 eurot kõigile ja astmelise tulumaksu ning maksuküüru kaotamine – erinevalt teistest erakondadest lasime selle mõju välja arvutada ja avaldasime ise, see jätab maksumaksjatele 340 miljonit eurot aastas rohkem kätte.
Kolmandaks toon suure muudatusena välja rohereformi. Juhtisin ise kliimapeatüki koostamist ja võin öelda, et selles programmis pole midagi ümmargust. Kui me tahame saada energiasõltumatuks, pakkudes inimestele samal ajal soodsat ja puhast energiat, ei saa me oodata aastani 2030, vaid tegutsema peame hakkama intensiivselt kohe pärast valimiste lõppu. Rohereform võib olla Eesti majanduse mootor, aga seda vaid juhul, kui me selle algust ise maha ei maga. Energiasõja tingimustes on neid samme astuda lihtsam, aga mitte kõik erakonnad ei mõtle selles suunas liikuda.
Me pole matnud maha lootust saada Eesti riigi rahandus taas paremasse korda. Ka sel põhjusel püüdsime lubaduste jagamist piirata mõne konkreetse valdkonna peale. Ma arvan, et see peaks olema ka intelligentsemate valijate ja programme analüüsivate inimeste lähtekoht – et kas loetakse reaalselt elluviidavat teekaarti või kellegi unenägu, kus kõik valijad rahaga üle külvatakse. Neid jõudusid, kes seda ootavad ja nõuavad, on niigi palju.
Erakonna programmiga saab tutvuda siin: https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/valimisprogramm/
