Elame keerulises maailmas, kus laiaulatusklik sõda Ukrainas on pannud meid tegutsema kindlakäeliselt koos oma liitlastega NATOs ja Euroopa Liidus. Samas näeme, kuidas EKRE järjest äärmuslikumaks läinud vaated ja lausa valeinformatsiooni levitamine on suutnud tekitada suure lõhe ühiskonnas.
Värske näitena saab tuua EKRE ridades kandideeriva Varro Vooglaidu soov täna kohe Venemaaga suhteid soendama asuda. Tekib küsimus: kelle huve EKRE teenib?
EKRE poliitikud räägivad süvariigist, umbusaldavad teadlasi, jagavad satelliitgruppides umbluud, häbenemata seejuures esitada otseselt ka Kremliga ühtivaid jutupunkte. EKRE uudistekanalid tembeldavad Eesti ajakirjandust ebausaldusväärseks peavoolumeediaks ning loovad oma alternatiivmaailma lipulaevaga „Uued uudised“.
Erakond, kes kõiki valetamises süüdistab, valetab aga ise vahet pidamata ja jultunult. Kuna Reformierakond on ainus poliitiline jõud, kes EKRE võimuletulekut takistab, on ka EKRE valed Reformierakonna kohta kõige suuremad. Vaatame EKRE valimisreklaamides esitatavatele peamistele valeväidetele korraks otsa.
Valeväide nr 1: Reformierakond tegeleb venestamisega.
Tegelikkus: opositsioonis olles 2019. aastal esitas Reformierakond eelnõu, et anda valitsusele ülesanne muuta Eesti kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks. EKRE hääletas selle eelnõu vastu. Tänane Reformierakonna juhitud valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi eestikeelsele õppele üleminek algab juba 2024. aastal. Seaduse järgi lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle lasteaiad ning 1. ja 4. klassid ning 10. klassid hiljemalt õppeaastal 2030/2031. Tasub ka meenutada, et Reformierakonna juhitud valitsused olid need, kes teisaldasid nii pronkssõduri Tallinna kui ka tanki Narvast. EKRE väide, nagu tegeleks Reformierakond venestamisega, on täiesti seosetu ja alusetu.
Valeväide nr 2: Eestisse on tulnud 100 000 sõjapõgenikku.
Tegelikkus: 8. jaanuari seisuga olid ajutise kaitse saanud 42 117 Ukrainast pärit sõjapõgenikku. Nendest 13 545 saavad toimetulekutoetust. Muid toetusi ja hüvitisi saavad 8970 inimest ehk 0,43% kõigist toetuste ja hüvitiste saajatest. 9115 ehk 22% ajutise kaitse saanud inimestest on läinud tööle. 8260 on koolilapsed, sh õpivad eesti keeles. Neist keelekümbluses õpib 6268 last. On kõnekas, et EKRE räägib Ukraina kontekstis sõjapõgenikest kui peamisest probleemist. Probleem on ikka mujal. See on sõda, mille eest Ukraina naised ja lapsed põgenevad. Tasub mäletada, siis sõjapõgenikest naiste kohta ütles Mart Helme Riigikogu kõnepuldist järgmist: „Need naised, noored naised, me ei tea, mida nad siin tegema hakkavad. Võib-olla sajad tuhanded naised nendest hakkavad prostitutsiooniga tegelema. Kes võtab mürki ja ütleb, et see nii ei lähe.“ Kõnekas, kas pole.
Valeväide nr 3: Töötus on Eestis suurenenud.
Tegelikkus: Eesti töötute arv on piirkonna väikseim. Statistikaameti andmetel oli 2022. a kolmandas kvartalis tööjõumäär 73,7% ja töötus 5,6%. See on väiksem Lätist ja Soomest. Hõivatuid oli 2022. a kolmandas kvartalis 680 100 ehk 22 500 võrra rohkem kui 2021 samal ajal. Pigem saaks rääkida vastupidi: EKRE majanduspoliitika tõi kaasa tööpuuduse 80%-lise kasvu. Kui aprillis 2019. a oli registreeritud töötuid 31 515, siis 2021. aasta veebruaris oli töötuid 56 850.
Suurim vale on EKRE enda nimi
Kõige suurem EKRE vale on aga nende enda nimi – konservatiivne rahvaerakond. EKRE on enda sõnade kohaselt „julgelt patriootlik Eesti partei, kelle vääramatu missioon on Eesti rahvuslike väärtuste ja huvide kaitse.“ Ometi kandideerib EKRE ridades kandidaat, kelle arvates ei saa „lõputult ka mingi emotsionaalse argumendiga“ väita, et Eestis peab Pika Hermanni tornis lehvima sinimustvalge. Tuletan meelde, et EKRE aseesimees soovis asutada Riigikogus toetusgrupi, mille eesmärk on Eesti lahkumine Euroopa Liidust. Veelgi enam, Ukraina sõjast rääkides ütles Mart Helme, et „me pole Venemaa poolt või Ukraina poolt, me oleme rahu poolt.“
Venemaa ühe suurima propagandakanali Rossija 1 saade „60 minutit“ tegi Martin Helme peetud kõnest ühel meeleavaldusel minutipikkuse lõigu, kus Olga Skabejeva ütles: „Eestis astuti esimest korda, ilmselt kogemata, välja Venemaa presidendi eest ja nimetati Euroopa Liidu energiakriisi tõelised süüdlased. Eesti endine rahandusminister, ehk siis mitte tegevpoliitik, vaid see, kes läks pensionile ja sai alles siis kõigest aru, ütles, et Putin ei ole Euroopa hädades süüdi.“
EKRE valitsuses oleku ajal solvati Eesti lähedasi liitlasi ja üritati siseministri puhkuse ajal ametist kangutada PPA juhti. Alles hiljuti lubas Mart Helme Riigikogus, et kui EKRE saab valitsusse, lasevad nad kõik Eesti jõuametite juhid päevapealt lahti. Selliseid näiteid võiks siin tuua veel ja veel. Need ei ole aga juhuslikud erandlikud nopped, vaid järjepidev muster. Kelle huvides seesugune retoorika ja poliitika on? Eesti rahvusriigi huvides? Ei, kohe kindlasti mitte.
