Meediaväljaannetes on küsitud, et kuhu on meie erakonna programmist kadunud majandusfookus. Mina ütlen, et see pole kuhugi kadunud vaid kõige muuga põimunud.

Meie programmi kolm esimest punkti on seotud julgeoleku, energeetika ja majandusega ning neid tuleb vaadata tänases majandusruumis ühtse tervikuna.

Kriisid on kiirendanud tehnoloogia arengut ja muutusi globaalsetes majandussuhetes. Eesti edu ei sõltu enam kaugeltki ainult konkreetsetest maksulubadustest või palgasihtidest. Selle edu tagab tervikpilt, sest nii investorid kui ka inimesed vajavad edulugude jätkamiseks kindlust igas aspektis. Mõistagi tahame me tugevat majanduskasvu ja kõike muud head, mis sellega kaasneb, kuid tõesti, see pole täna saavutatav, kui me ei taga riigis julgeolekut või jätkusuutlikkusel põhinevat poliitikat.

Meie jaoks võimaldab tugev ja innovaatiline majandus kasvatada ühiskonna heaolu vähima keskkonnajalajäljega, ilma maksukoormust tõstmata ning on ühtlasi Eesti julgeolekugarantii. Korras riigirahandus võimaldab hoida maksukoormuse madala ning maksusüsteemi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena. Sedasi hoiame Eesti atraktiivsena nii kohalikule- kui ka välisinvestorile. Meie moto on lihtne – investeeringud tulevad riiki, kus on avatud majandus, targad inimesed ja parim elukeskkond.

Visioon: rohereform ja roheinvesteeringud on selle sajandi suurim võimalus ja innovatsiooni majanduskasvu vedur.

Toon siia vaid ühe näite roheinvesteeringute mastaabist ja ka mõjust elektri hinnale. Tehnoloogia ja seadmete tootmise areng on teinud päikese- ja tuulepargi investeeringud tasuvaks elektri hinna juures 5 senti kWh (50 eurot MWh). Eestil on meretuuleenergia potentsiaali 7 gigavati tootmisvõimsuste jaoks. 5 gigavatti sellest oleks puhtalt ekspordi päralt. Me räägime ca 15 miljardilisest alginvesteeringust, mis toodaks aastas 20 miljonit MWh elektrienergia eksporti, mille väärtus 50€ MWh hinna juures oleks 1 miljard eurot (!). Ja nii iga aasta. Siia lisaks töökohad ja maksutulu.

See energiaeksport ei pea ega saagi olla ainult elektri kujul. Meretuulepargid loovad konkurentsivõimelise pakkumise elektrist rohelise vesiniku tootmiseks, mille kasutusvaldkond on kasvav. Nii on aeg küps ja tehnoloogia valmis, et luua Eestis vesiniku ökosüsteem – tootmisest jaotuse, salvestuse ja tarbimiseni. Vesinik on ka üheks salvestuslahenduseks, mis on taastuvatest allikatest energiatootmisel hädavajalik. Nii peame igati toetama Eesti Vesinikuoru kontseptsiooni, mis saab olema osa Euroopa riikide vesinikuorge torujuhtmeid pidi ühendavast nn vesiniku selgroost. 2030. aastaks on Euroopa vesinikuturu suurus €65 miljardit. 2030 on käes juba homme, seega võimaluse ärakasutamiseks, tuleb tegutseda kohe.

Innovatsioon ei sünni tühjalt kohalt ja riikidevaheline konkurents on tihe.

Nii on meie eesmärk luua tingimused, et Eestis areneks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimega majandus, mis põhineb valdavalt teadmistel ja innovatsioonil. Selleks peab riik juhtima ja arendama innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt ja teostama terviklikku talendipoliitikat.

Meile on oluline tööstuse areng, sest ilma ise tootmata on piiratud ka võimalused teha innovatsiooni. Seepärast toetame kaasaegse ja tehnoloogiamahuka tööstuse arengut soosides riigi, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd uue põlvkonna tööstuslahenduste juurutamisel. Lubame, et riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringud on vähemalt 1% SKP-st ja motiveerime erasektorit panustama vähemalt 2% SKP-st, kasutades finantsstiimuleid teadus-arenduskuludelt ning luues rakendusuuringute keskuse.

Majandusosa kokkuvõtteks. Investorid vajavad kindlust, et Eesti on turvaline. Soome ja Rootsi liitumisel NATO-ga on Eestisse investeerimine turvalisem kui kunagi varem. Investorid vajavad teadmist, mis on riigi ja konkreetse ettevõtte keskkonnajalajälg. See on baasvajadus. Nii ei ole ilma rohereformita ühegi riigi majandusruum konkurentsivõimeline.

Seepärast on tugev ja innovaatiline majandus Eesti julgeolekugarantii. Seepärast on meie programmi tähelepanu keskmes roheinvesteeringud ja majanduskasvu kvaliteet. Seepärast oleme me veendunud, et meie programm loob võimalused ühiskonna heaolu kasvuks maksukoormust tõstmata. Neli aastat tagasi programmis seatud sihid, millele Postimees viitas, (​„Tark majandus“, „Unistuste ärikeskkond“, „Vähem riiki majanduses“, „Fookuses innovatsioon“ ja „Vastutustundlik rahanduspoliitika“) on endiselt meie programmiliseks visiooniks, kuid need on saavutatavad ainult siis, kui arvestame muutunud geopoliitilise reaalsusega, vaatame tervikpilti ja loome sihtide saavutamiseks vajalikud eeldused.

Programmides on üks suur põhimõtteline vastasseis.

Meie jaoks saavad julgeolek ja majandusedu alguse tugevatest liitlassuhetest, turvalistest riikidevahelistest energiaühendustest, tugevast Euroopa Liidust ja ühisturust, Ukraina toetamisest ja lääne ühtsuse hoidmisest. Ehk teiste sõnadega avatud ja läände kuuluvast ühiskonnast ja majandusruumist, mis toob Eesti inimestele suuremad sissetulekud ja ühiskonna heaolu kasvu. EKRE seevastu näeb Eestit ise ja üksi toimetamas, liitlasi ja ühiskonna eri gruppe solvates, liitlassuhteid mitte hinnates. Need on põhimõttelised erinevused, mis raamivad kogu programmi ja määravad Eesti tuleviku palju kauemaks kui järgnevaks neljaks aastaks.