Reformierakonna eesmärgiks on kogu Eesti tasakaalustatud areng. Eesti on üks tervik. Toetame maaelupoliitikat, mis toob noori peresid maale ning arendab piirkondlikku heaolu, laiendades kodu rajamise toetust üle Eesti. Eesti julgeoleku üheks nurgakiviks on toidujulgeolek, mis põhineb kodumaisel tootmisel. Toetame põllumajanduspoliitikat, mis aitab hoida kõrgel Eesti toidu kvaliteeti ning toota Eesti toitu keskkonnasäästlikult. Loome tingimused, mis eelistavad keskkonnasäästlikult toodetud toitu ning aitavad tõsta toidu kvaliteeti koolieelsetes lasteasutustes, koolides, hooldekodudes ja tervishoius.

Toidujulgeolek

Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on osa Eesti julgeolekust.

Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena. Näeme toidu varustuskindluse tagamiseks vajalikeks strateegilisteks investeeringuteks ette piisavad ressursid – aastal 2023–2027 on ühise põllumajanduspoliitika toetamiseks 1,6 miljardit eurot. Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt €10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.

Eesti suudab varustada oma elanikkonda põhitoiduga.

Kriisiolukorras on tagatud turvavõrk põllumehele, tuleme sektorile appi sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega, mis aitavad tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ning toimepidevuse säilimise. 

Toidu varustuskindlus on tagatud, kui põllumees teenib oma töö eest väärilist tasu.

Senisest suurem osa põllumehe sissetulekutest peab tulema turult. Suuname toetused selle tagamiseks senisest enam struktuursete muutuste esilekutsumiseks ning turujõu suurendamiseks. Toetame ühistegevust ning sektoriüleseid investeeringuid.

Eduka kodumaise toidutootmise ja ekspordi eelduseks on kvaliteetne, tarbija ootustele vastav tootmine ning tugev ja toimiv järelevalvesüsteem.

Kohaliku tooraine väärindamine Eestis kohapeal loob uusi töökohti ja täiendavat maksutulu. Tugevdame müügiedendustegevusi, tagame tugeva ja toimiva toiduohutuse järelevalvesüsteemi, seda toetava seirete, riskijuhtimise, laborite ning uute turgude avamise administratiivse võimekuse piisava rahastamise. 

Motiveerime Eesti ülikoole, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi osalema toidutootmise teadmispõhisemaks muutmises ja ettevõtjate vajadustele vastava järelkasvu koolitamises.

Ülikoolide, ettevõtjate ja riigi koostöös loome võrgustiku, mis aitab kaasa Eesti toidutootjate kõrgele konkurentsivõimele ja usaldusele nende toodangu vastu.

Aitame põllumehel maandada tema tegevusega kaasnevad riske.

Põllumajandus on avatud maailmaturul toimuvale ja seeläbi erinevate kriisidega kaasnevatele mõjudele. Hindade volatiilsusega kaasnevate sissetulekute riskide ning kliimamuutustega kaasnevate tootmisriskide maandamiseks arendame välja tervikliku riskijuhtimissüsteemi ja pakume põllumeestele riskijuhtimismeetmeid. 

Töötame välja Eesti põllumajandusmaa kui kohaliku toidu tootmiseks kõige olulisema ressursi kaitseregulatsiooni.

Töötame välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni, panustame maaparandussüsteemide korrashoidu ning vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa jääks selle sihipärasele kasutajale. Kasutame riigi põllumajandusmaa ressurssi põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks põllumajandussektoris.

Piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide (sh Venemaa) kodanikele ligipääsu põllumaa ostmisele ja rentimisele. 

Eesti toidujulgeoleku tagamiseks piirame terrorismi toetavate ja terroriakte kasutavate riikide kodanikele ja topeltkodakondsusega isikutele väärtusliku põllumaa ostmist ja rentimist. Vaatame üle riigi põllumajandusmaa omandamise ja kasutusele andmise põhimõtted, et põllumajandusmaa kui oluline ja taastumatu loodusressurss ning põllumajandustootmiseks vajalik tootmisvahend jääks selle sihipärasele kasutajale.

Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele aktsiisimäära Euroopa Liidu minimaalsel lubatud tasemel aastani 2027.

Sellega aitame Eesti põllumajandusel kiiret tootmiskulude tõusu leevendada ja isevarustatuse taset tagada.

Maaelu

Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides.

Muld, õhk, vesi ja elurikkus on põllumehe peamised tootmisressursid. Meie põllumajandusel on kõik eeldused keskkonnasõbralikuks tootmiseks ja meie keskkonnaseisund on meie konkurentsieelis. Tänane puhas keskkond ja keskkonnasõbralik toidutootmine peavad saama senisest suuremaks müügiargumendiks nii kodu- kui ka välisturul. 

Põllumees pakub toidutootmise kõrval ühiskonnale erinevaid avalikke hüvesid.

Suuname keskkonnatoetustega põllumehi erinevaid vabatahtlikke keskkonnasõbralikke praktikaid rakendama, hüvitame avaliku hüve pakkumisega kaasneva kulu ja saamata jäänud tulu. Motiveerime ettevõtjaid integreerima kõrgemaid keskkonnanõudeid ja -standardeid oma ärimudelitesse, mis pikas perspektiivis suurendab suutlikkust turult enam tulu teenida.

Toetame Eesti põllumehi ja toiduainesektorit roheüleminekul.

Soodustame erinevaid keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Täppisseadmete kasutamise soodustamisega aitame vähendada sõltuvust erinevatest sisenditest. Panustame sellesse, et erinevad põllumajanduse- ja keskkonnaalased andmed oleksid põllumehele kättesaadavad targemate tootmisotsuste tegemiseks ning erasektorile teenuste arendamiseks.

Biomajandus on Eesti tulevik.

Toidu ja puidu kõrval muude toodete pakkumine aitab kaasa keskkonnakoormuse vähenemisele, pakkudes võimalusi majanduskasvuks, tööhõiveks ja sissetulekute mitmekesistamiseks. Tagame biomajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse stabiilse baasrahastamise, toetame bioressursside väärindamiseks tehtavaid investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja arendustegevusele. 

Suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega.

Selleks, et mahepõllumajanduse potentsiaal realiseerida ning mahepõllumajandus arvestatavaks tootmis- ning ekspordisektoriks kasvaks, arendame terviklikku ja turunõudlusel põhinevat mahepõllumajandust. Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Ühildame keskkonnasõbraliku, kohaliku ja tervisliku toidu tootmismudeli ja aitame kaasa nõudluse kasvule selliselt toodetud toidu vastu. Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu. Mahetooraine kasutamise kompenseerimise jätkamiseks mahetoitlustamise ökomärki kasutatavates koolides ja lasteaedades eraldatakse minimaalselt 1,2 miljonit eurot aastas. Seeläbi panustame laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, mahepõllumajandusse ja keskkonnaalastesse teadmistesse.

Toiduraiskamist tuleb vähendada kolme aastaga kolmandiku võrra.

Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.