Riigikogu kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop ütles täna parlamendis eestikeelsele õppele ülemineku teemalisel riikliku tähtsusega arutelul, et eestikeelsele õppele ülemineku puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas.
Sutrop märkis, et kui välise rahu tagamiseks panustame kaitsekulude tõstmisega ja aitame koos liitlastega Ukrainat, siis seesmise rahu tagamiseks peame aitama kaasa haridussüsteemi üleviimisele eestikeelseks ja eestimeelseks.
„Eesmärk on luua eestikeelne ja eestimeelne haridussüsteem, mis toetub meie kokkulepitud ühisväärtustele ja lõimib kõik õppurid Eesti väärtusruumi. Eesmärk on, et eestikeelne haridussüsteem annab väga hea riigikeele oskuse ja annab lõpetajale eluks kaasa 21. sajandi ootustele vastavad teadmised, oskused ja väärtushoiakud,“ rääkis Sutrop.
Ta tõi välja, et eestikeelsele õppele üleminek on vajalik muu kodukeelega lastele, kes selle kaudu saavad võrdsed võimalused ja lootuse paremale tulevikule, Eesti ühiskonnale sidususe tagamiseks ning Eesti riigile konkurentsivõime kasvatamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks.
„Eestikeelne kool peab olema õppijakeskne kool, kus kõige keskmes on laps, tema kui õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamine ei ole praegu paraku venekeelsetes koolides tavaline praktika. Just koolikultuuris ja juhtimise autoritaarsuses või koolidemokraatias on küsimus,“ sõnas Sutrop.
Lõpetuseks tõdes Sutrop, et eestikeelsele haridusele üleminek vajab kogu ühiskonna panust. Meil on olemas programmid Noored kooli, Tagasi kooli, Kogenud kooli. Nüüd on aga vaja Ühiskond kooli programmi,“ sõnas ta.
Sutrop meenutas, et Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu seaduse, mille alusel lähevad koolid üle eestikeelsele õppele. Selle järgi algab üleminek 2024. aastal ja peab toimuma aastaks 2030.
