Helilooja Jüri Reinvere rääkis, kuidas tema noored briti sõbrad pärast ärkamist 2016. aasta 24. juuni hommikul said tõelise šoki, avastades, et eelmisel päeval oli Suurbritannia kodanike enamus hääletanud Euroopa Liidust lahkumise poolt. Tehti otsus, mida täna kahetseb üle 60% kodanikest. Need noored briti sõbrad ise hääletamas ei käinud.
Nii see on – kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga.
Eestis ei ole viimase 30 aasta jooksul valimas ja hääletamas käinud keskeltläbi kolmandik valimisõiguslikest kodanikest (põhiseaduse referendum välja arvatud). See tähendab, et Riigikogu on alati kajastanud 70% kodanike eelistusi, huvisid, hirme ja meeleolusid.
Poliitikat arutatakse igas lauas, igal koosolekul, igas nurgas. Ja on mustmiljon arvamust, kuidas küll poliitikud on rumalad ja kuidas kõik on valesti ja kuidas mina teeksin kõik teisiti. Kusjuures alatoon on tihti üleolev. Aga kallid sõbrad, te võite olla targad inimesed, head ärimehed, tuntud teadlased ja muidugi, ka ajakirjanikud, aga teie tahtmiste ja riigi valitsemise otsuste vahel on 101 inimest Riigikogus ja 15 inimest Riigikogu poolt ametisse pandud valitsuses.
Paljudel inimestel, arvamuse avaldajatel, pole tegelikult mingit ettekujutust, kuidas parlamentaarses süsteemis sünnivad riigi elu kujundavad otsused.
Ei arvestata tõsiasja, et iga otsuse taga on parlamendienamus, see tähendab valitsuskoalitsioon eelkõige. Selle enamuse saavutamine on keeruline ettevõtmine. Osapooltel on seisukohad, millest ei taganeta, milledes ollakse valmis tegema kompromisse ja milledes suhtes ollakse neutraalsed. Kokkulepped algavad valitsuskoalitsiooni moodustamisest, koalitsiooni sisestest kokkulepetest ja väga sageli ka parlamendiülestest kokkulepetest. Iga kokkulepe on ühtlasi kompromiss.
Valijatele, kes mõtlevad sellele, mis saab meie riigist pärast valimisi, on võimalik aru saada – mida segasem, mida killustatum on valimistulemus, seda segasem saab olema valitsemine, seda nõrgem saab olema valitsuskoalitsioon, seda raskem on teha kokkuleppeid.
Seekord on kaalul väga palju. Olid aastad 1991 ja 1992. Siis pandi paika, milline on tänase Eesti Vabariigi ülesehitus. Demokraatia, õigusriik, majandusmudel, sõnavabadus, lääneorientatsioon.
Seekordsete valimiste järel moodustatakse valitsuskoalitsioon kas EKRE või Reformierakonna juhtimisel.
Reformierakond on kogu oma tegevusaja jooksul kaitsnud ja arendanud seda Eesti Vabariiki, mis loodi 30 aastat tagasi. Täna on meie peaeesmärk tugevdada Eesti julgeolekut, aga traditsiooniliselt tahame me inimeste sissetulekuid suurendada maksude alandamise kaudu.
EKRE ründab Eesti õigussüsteemi, on Ukraina toetamise vastu (mis tähendab ka lääneorientatsiooni hülgamist), eitab usaldusväärse rahanduspoliitika vajadust, mõistab sõnavabaduse all võimalust kõiki solvata, õhutab võõraviha, sõimab kaitseväge. Eks ole kummaline olukord, kui kaitsevägi teeb kõik, et valmistuda Eesti kaitsmiseks, ja samal ajal üritatakse teda nõrgestada seestpoolt! Koalitsioon EKRE juhtimisel loobub hariduse üleviimisest eesti keelele. EKRE eitab raevukalt igasuguse rohereformi vajadust. EKRE elab 20. sajandis, kui mitte 19ndas. Meie käime sammu 21. sajandiga.
Neil päevil kirjutas USA ajakiri Politico võimalikest seostest palgamõrvarite organisatsiooni Wagner ja EKRE poliitikute vahel. Kas ka sellised seoses tegelikult eksisteerisid või mitte, seda uurivad jätkuvalt Eesti ja Euroopa ajakirjanikud. Et Wagneri juhid ja nende peremehed nägid EKREs mõttekaaslasi, keda oleks mõistlik toetada, see on küll kindel. EKRE ja Wagneri peremeeste jutupunktid langevad juba pikk aega kokku.
EKRE on ähvardanud valimistulemused vaidlustada, kui need talle sobivad pole. Sellist asja pole kunagi varem olnud. Kas peame uskuma, et Eestis on võimalikud USA Kapitooliumi ründamise sarnased rahutused? Aga ma loodan, et Eesti riik on ka selleks valmis.
Keegi ei suuda täpselt ette näha, milline on olukord 6. märtsi hommikul, milline erakond kui palju parlamendikohti saab. Mul on lihtne nõuanne: kui tahta, et valitsuskoalitsiooni moodustab Reformierakond, siis tuleks hääletada Reformierakonna poolt.
