Rahandusministri amet ei tähenda valitsuse liikmena ainult riigi rahandusega tegelemist, vaid vastutust kogu riigi ees. Valitsuses tegeleme kõige rohkem Eesti julgeolekuga ja meist kõigest 1000 km kaugusel Ukrainas toimuva sõja mõjudega. Aga ka see on vägagi rahandusministri teema.
Kiidan heaks, et tänavuse aasta kaitsekulud ületavad esmakordselt miljardi piiri ja moodustavad pea kolm protsenti riigi SKPst. Äsja riigikogule saadetud julgeolekupoliitika dokument näeb ette sama suure summa kasutamist veel eelseisval neljal aastal. Me soetame relvi, relvasüsteeme ja laskemoona, tõstame Kaitseväe ja Kaitseliidu võimekust, toome liitlaste vägesid ja relvi Eesti baasidesse. Kõige tähtsam on, et Eesti oleks kaitstud ja elada saaks rahus. Erakondade nõudmised tõsta kaitsekulutuste tase kolme protsendini on seega lahtisest uksest sissemurdmine.
Ukraina sõdib ka meie eest!
Ukraina sõdib täna Eesti ja kogu demokraatliku läänemaailma eest. Me aitame ukrainlasi võiduni, võttes põgenikke vastu siin ja saates abi sinna, nii palju ja nii kaua, kui vaja. Sama kinnitavad minu kolleegidest rahandusministrid, kui ma kohtun nendega Euroopa majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Terroristliku sõja majanduslikud mõjud ulatuvad paratamatult meieni, sest tarneallikate katkemine on toonud kaasa energia ja toorainete hinnatõusu, mis omakorda mõjutab inflatsiooni. See on justkui sõjamaks, mille määr on nendes riikides kõrgem, mis asuvad geograafiliselt sõjas olevatele riikidele lähemal.
Seetõttu ei ole ka Eesti kõrge inflatsioon üllatav, kuid tuleme toime. Toetasime elanike
toimetulekut mullu 100 miljoni euroga ja ka tänavu on eelarves 100 miljonit eurot, lisaks on tõstetud sotsiaaltoetusi, pensione ja palku. Ajad on rasked, aga nelja aasta jooksul tuleb eelarve tasakaalu saada, sest eelarvetasakaal on üks väheseid valitsuse käsutuses olevaid võimalusi, mis võimaldavad hinnatõusu ohjeldada.
Pensionäridel maksuküür kadunud
Oleme alustanud elanike ostujõu toetamist maksuküüru kaotamisega, alustasime pensionäridega. Tänu meile said 1. jaanuarist töötavad pensionärid maksuküüru alt välja. Neile kehtib tulumaksuvaba määr 704 eurot (keskmine pension), mis jätab keskmise pensioni saajale, kes töötab ja saab keskmist palka, kätte 160 eurot kuus rohkem.
Aga seda peab oma tööandjale teatama. Järgmistel aastatel laiendame 700 euro
suurust maksuvaba tulu määra kõikidele töötajatele. Töötav inimene peab elama paremini ja tulema toime toetusteta. Küsimusi tekitab, kuidas täidame eelarveaugu. Aga tulude kasvu allikana näeme eelkõige ettevõtluse arengut. Lõpusirgel on ettevalmistused järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi
vahendite kasutusele võtuks summas viis miljardit eurot. Hea uudis on see, et tööpuudus on meil tavapäraselt madal, kui välja arvata tööd otsivad ukrainlased. Siiski tuleb imeks panna, et 40 protsenti täiskasvanud sõjapõgenikest on leidnud töö ning maksab Eesti riigile makse võrdselt meie endi kodanikega. Eestis viibivad ukrainlased katavad oma sotsiaalkulusid oma maksudega ise. Selle taga on
muljet avaldav südikus. Soovime neile head teed peale sõja lõppu!
