Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak tegi tervise- ja tööminister Peep Petersonile ettepaneku muuta haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi selliselt, et peale vanemahüvitist tööle läinud lapsevanematele hakataks seda alates järgmisest aastast maksma vanema tegelikku sissetulekut arvestades.
„Hetkel kehtiva korra järgi makstakse vanemahüvitiselt naasnud lapsevanemale haigus- ja hooldushüvitist miinimumpalga järgi. Teisisõnu, kui lapsevanem on olnud vanemahüvitise saaja ning ta jääb haigeks või tema laps jääb haigeks, siis arvestatakse haigushüvitist või hooldushüvitist pärast vanemahüvitise lõppu miinimumpalga järgi. Hinnanguliselt puudutab see 11 000 lapsevanemat,“ kirjeldas Pillak.
„Lapsevanematele on see suur probleem, sest mõjutab pere majanduslikku olukorda ning seda veel eriti hellas olukorras, mil lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt. Ükski vanem ei tohiks olla mitte kunagi enda või lapse haigestumise korral mõjutatud rahalistest valikutest. Kahjuks on lapsevanemad valiku ees, kas majanduslik toimetulek või tervis,“ lisas ta.
Pillak tõi välja, et eriti haavatavad on üksikvanemad, kes on statistika järgi lastega perede hulgas kõige suuremas vaesusriskis. „Neil ei ole valikut, kui laps jääb haigeks ja vanem peab koju jääma, siis niigi vaesusriskis elavad üksikvanemad jäävad suuremast osast kuu sissetulekust ilma, sest praegu saadav haigus- ja hooldushüvitis peale vanemahüvitist on üliväike,“ märkis Pillak.
Pillaku hinnangul selle korraga enam edasi minna ei saa. „Praegu on õige aeg teha vajalikud analüüsid, kuluarvestused ja välja töötada lahendus, et järgmisel aastal haigus- ja hooldushüvitise maksmine vanemahüvitiselt tööle tagasi läinud lapsevanematel korda teha ja nad saaksid antud hüvitisi edaspidi oma tegelikult sissetulekult,“ ütles Pillak.
