Reformierakonna eesmärgiks on rahvusvahelisel õigusel ja heausksel koostööl põhinev maailmakord. Kõrge kaitsetahtega Eesti elanikud on julgeoleku põhiline edu alus ja garantii.
Eesti julgeoleku tagab aktiivne liikmelisus Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning ühiskonna kõigi liikmete osalemine laiapindses riigikaitses, kus on olemas totaalkaitsele omane kombinatsioon võitlejatest, võimaldajatest ja võimendajatest.
Eestil peab olema tugev iseseisev, kuid liitlastega sünkroniseeritud ja integreeritud, kaitsevõime ning kõrge rahvusvaheline maine demokraatliku riigina. Reformierakond taotleb julgeoleku- ja kaitsepoliitikas järjepidevust ja poliitilist konsensust. Pärast 24. veebruari 2022 on Eesti ja Euroopa julgeolekuolukord kardinaalselt muutunud ja Venemaast on kujunenud reaalne oht. Kaitsevõimet arendatakse intellektuaalse, moraalse ja füüsilise komponendi sünkroniseeritud edendamisega. Reformierakonna juhtimisel uuendatakse julgeolekustrateegiaid, et need vastaksid julgeolekuolukorrale, tagatakse motiveeritud elanikkond ning vajalik ressursibaas.
Ühiskonna julgeolek
Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel.
Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.
Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi.
Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.
Ühiskonna psühholoogilist kaitset tuleb tugevdada.
Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.
Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel.
Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.
Erakorralisteks olukordadeks peavad ühiskonnal olema varud.
Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootamatusteks valmistuda.
Eesti julgeolek sõltub Ukrainast.
Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.
Riigikaitse
Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse.
Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.
Riigikaitseks suunatud raha peab kasutama heaperemehelikult.
Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.
Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas:
- luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks;
- luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad;
- soomustada 2. jalaväebrigaad;
- viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam;
- parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi;
- renoveerida Ämari lennubaasi lennurada;
- luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus;
- uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme;
- suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu;
- kaasata Kaitseväkke rohkem naisi;
- tõsta jalaväe tankitõrjevõimet;
- viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine
Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.
Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni.
Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.
Vajame innovaatilist rahvuslikku kaitsetööstust.
Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.
Kaitsevägi peab saama vajalikud harjutusalad.
Kaitseväe efektiivsus sõltub talle loodud väljaõppetingimustest. Harjutusalad peavad olema piisava suuruse ja optimaalse kasutuskorraga. Nende rajamine ei saa takerduda õigusvaidlustesse. Vajadusel tuleb vajalikud maa-alad õiglase hüvitise eest sundvõõrandada. Kohalikele elanikele tuleb omavalitsuste kaudu maksta harjutusalade talumistasu.
Kaitset on vaja pidevalt harjutada.
Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.
Riigikaitseõpetus tuleb muuta üldhariduskooli kohustuslikuks õppeaineks.
Muutunud julgeolekuolukorras on teatud teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele. Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks.
Välispoliitika
Reformierakonna juhtimisel on Eesti liitlaste jaoks usaldusväärne partner, keda kuulatakse ja kellega arvestatakse. Eesti eesmärk on kindlatel reeglitel ja demokraatlikel väärtustel põhinev maailmakorraldus. Reformierakond on viimase 30 aasta jooksul aidanud rajada tugeva ja eduka demokraatliku ühiskonna ning on ka edaspidi meie rahvusliku julgeoleku kindel tagaja. Eesti huvides on võimalikult lai rahvusvaheline koostöö. Venemaa agressioon Ukraina vastu ning katsed lõhkuda Lääne liitlasruum on otsene oht meie julgeolekule.
Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti rahvuslik huvi.
Peame oluliseks Euroopa Liidu ühise välis- ja kaitsekoostöö arendamist. Euroopa Liit peab olema võimeline reageerima kõigile rahvusvahelistele sündmustele kiiresti ja efektiivselt. Euroopa Liidu ühine kaitseinitsiatiiv ei asenda NATOt, vaid peab seda täiendama. Eesti seisab Euroopa Liidu põhivabaduste täieliku rakendamise eest ja soovib, et EL võtaks juhtrolli võitluses kliimamuutuste negatiivsete mõjudega.
NATO peab tugevnema.
Eesti soovib, et kõik NATO liikmesriigid panustaksid rohkem ühisesse kaitsesse. NATO tehniline ja moraalne üleolek totalitaarsetest riikidest on maailmarahu garant. Eesti huvides on liitlasvägede pidev kohalolek Eestis, kuni oht Venemaalt pole täielikult kadunud. Eesti toetab NATO laienemist ning esimesel võimalusel Ukrainale liitumiskutse esitamist.
Toetame Ukrainat tema võitluses agressoriga ja integreerumist läänemaailmaga.
Eesti riik ja inimesed toetavad Ukraina ühiskonda võitluses agressoriga kõigil tasanditel. Välisteenistus abistab kodanikuühendusi ja ettevõtjaid ukrainlaste abistamisele suunatud ettevõtmistes. Eesti diplomaatia peab järjekindlalt taotlema Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Venemaalt kõigi Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamist. Rahvusvaheliste reeglite rikkumine ja sõjakuriteod ei tohi jääda karistuseta. Venemaa peab Ukraina riigi hävitamiseks alustatud sõjas strateegiliselt lüüa saama. Sellest sõltub rahu ja julgeolek kogu maailmas.
Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma.
Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.
Suhetes Venemaa ja Hiinaga peab Euroopa Liit olema ühtne.
Eesti huvides on ühtne Euroopa Liidu Venemaa ja Hiina poliitika. Üheskoos on võimalik kaitsta kindlatel reeglitel põhinevat ja demokraatlikke väärtusi hindavat maailmakorda ning globaalsete probleemide lahendamiseks vajalikku ülemaailmset koostööd. Eesti panustab aktiivselt ühtse Euroopa poliitika kujundamisse.
Atlandi-ülene koostöö peab paranema.
Eesti soovib Põhja-Ameerika riikide ja Euroopa Liidu vahel senisest paremat koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas USA ja EL vahelist vabakaubanduslepingut.
Eesti on valmis koostööks kõigi riikidega, kes hoolivad kindlatel reeglitel põhinevast maailmast.
Eesti huvides on heas usus toimuv koostöö erinevate riikide ja rahvaste vahel. Eesti panustab osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas missioonides, mille eesmärk on maailma jätkusuutlik tehnoloogiline areng, riikidevaheline heauskne koostöö ja inimõiguste kaitse.
Eesti soovib maksimaalselt osaleda Põhjamaade koostöös.
Rootsi ja Soome liitumine NATOga loob uue dimensiooni Põhjamaade koostöös. Lisaks kaitsekoostööle soovib Eesti aktiivset koostööd Põhjamaadega kõigil tasanditel.
Balti koostöö olgu sisuline.
Balti riikide koostöö peab toimuma eelkõige Euroopa Liidus ja NATOs ning Põhjamaade koostööna. Ühisest ajaloost tingitud väärtushinnangutest soovime Balti riikide välis- ja julgeolekupoliitikas seisukohtade ühtsust.
Eesti peab suurendama oma panust arenguabisse.
Eesti ühiskonna arengutase paneb meile moraalse kohustuse osutada arenguabi ühiskondadele, kes seda vajavad. Meie eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta arenguabisse minevate vahendite osakaal 0,33 protsendile SKPst. Selleks nähakse riigieelarves ette vajalikud summad. Arenguabi osutamisse kaasatakse kodanikuühiskond ja ettevõtjad. Eestil peab olema valmidus osutada abi loodusõnnetustes ja teistes humanitaarkriisides kannatanutele.
Soovime Valgevene naasmist vabade rahvaste perre.
Valgevene on praegu Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Valgevene tulevikust sõltub kogu Euroopa julgeolek, mistõttu oleme valmis abistama Valgevene ühiskonda Venemaa diktaadi alt vabanemises.
Laiendame oma diplomaatilist kohalolekut vastavalt võimalustele.
Koos majanduslike võimaluste suurenemisega peab suurenema ka Eesti diplomaatiline kohalolek maailma eri regioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Välisteenistus peab aktiivselt tegelema majandusdiplomaatiaga.
Majandusdiplomaatia peab olema välisteenistuse lahutamatu osa. See võimaldab eesti ettevõtetel laieneda välisturgudele ja loob Eesti jõukust. Eesti peab osalema EXPO-l ja teistel suurt rahvusvahelist tähtsust omavatel sündmustel. Regulaarsed kõrgemate võimukandjate välisvisiidid peavad olema korraldatud selliselt, et nendel saaksid osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid. Tugev majandusdiplomaatia aitab kaasa meie konkurentsivõimele maailma majanduses.
Ühendame globaalse eestlaskonna.
Eestlasi elab igas maailmanurgas ja nad on reeglina valmis panustama Eesti heasse käekäiku. Peame toetama ülemaailmse eesti võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.
Tugevdame aukonsulite võrgustikku.
Aukonsulite institutsioon on tõestanud oma vajalikkust Eesti kodanike ja nende ühenduste huvide eest seismisel ja kontaktide loomisel. Vastavalt võimalustele tuleb seda võrgustikku arendada.
Tugevdame Eesti välisteenistust ja suurendame diplomaatilist võimekust.
Eesti välisteenistus peab olema dünaamiline, avatud ja motiveeritud, et parimal viisil tagada Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused viisavabalt reisida.
Teeme koostööd kliimajulgeoleku tagamisel.
Kliimamuutustega võitlemine on meie kõigi ühine vastutus. Kliimaprobleemid tekitavad rändeid ning rahvusvahelisi konflikte. Eesti huvides on tugev rahvusvaheline koostöö kliimajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.