Reformierakonna üle-eestiline julgeolekutuur “Kindlates kätes julgeolek” väisas sel korral Kuressaaret, kus astus üles peaminister Kaja Kallas.  Kui päeva esimene pool möödus peaministril Saaremaa ettevõtete ja asutustega kohtudes, lõppes õhtu põnevate aruteludega avalikul rahvakohtumisel, mida vedas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kalle Laanet. Koos arutati sellest, kuidas hoida julgeolekut kindlates kätes.

Kohtumise avas peaminister Kaja Kallas, kes sõnas, et ärevas ning muutlikus julgeolekuolukorras peame lähenema igale olukorrale lahendusega, kuidas tugevdada meie riigi julgeolekut. Kuidas hoida rasketel hetkedel Eesti inimesi, arendada suhteid liitlastega ning tugevdada meie kaitsevõimet, on võtmeteemad, millega Kallase sõnul valitsus pidevalt tegeleb.

“Praegusel hetkel on meie silmad Ukrainal. Samal ajal on käimas ka hübriidsõda – sõda, mida Venemaa peab demokraatliku läänemaailma vastu,” märkis Kallas. “Venemaa kasutab energiat relvana ning see on toonud meile kõrged energia- ja elektrihinnad. Kuuleme viimastel nädalatel üha rohkem ka sellest, kuidas Venemaa järjepidevalt ründab Ukrainas kaugel rindejoonest tsiviiltaristut, linnu ja elektrijaamu. Suur osa Kiievist on jäänud veeta ning sajad tuhanded inimesed ilma elektrita. Venemaa eesmärk on külvata hirmu ning tekitada Ukrainas humanitaarkatastroof, millega kutsuda esile põgenikesurvet Euroopale. Paraku oleme näinud varasematest põgenikekriisidest, et see on Euroopa nõrk koht. Ukraina peab vastu, kuid peame tegema kõik meist oleneva, et neid aidata taristu taastamisel ja toimetulekul.”

Rääkides hübriidsõjast, tõi Kallas välja, et see toimub mitmel rindel. “Kuigi kübersõjast räägitakse vähe, toimub süstemaatilisi rünnakuid iga päev. Käimas on ka infosõda – kelle narratiiv Venemaa sõja osas peale jääb.”

Kallas ütles, et üha rohkem kõlab arvamusi selle üle, kuidas ja millal peaks tekkima rahu. “Rahul ja rahul on vahe. Sunnitud rahu ei tähenda, et inimlikud kannatused lõppevad. Suurte ja väikeste riikide jaoks võib sõda tähendada erinevaid asju – väikeste riikide jaoks inimlikke kannatusi, suurte riikide jaoks aga hiilgeaegu ja võimsust. Ka Venemaa imperialistlikud mälestused elavad paraku edasi,” märkis Kallas.

Kriitilisel ajal peame peaminister Kallase sõnul mõtlema sellele, kuidas hoida Eesti riiki kindlates kätes – et oleks tagatud nii julgeolek, meie riigi iseseisvus kui ka meie inimesed oleksid hoitud.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Kalle Laanet märkis, et Eesti julgeolekut kindlustame vaid siis, kui tugevdame julgeolekut kõikides eluvaldkondades. “See tähendab, et liigume energiaiseseisvuse poole, panustame Eesti kaitsevõime arendamisse ja teeme tihedamat koostööd liitlastega. Lisaks peame toetame keerulisel ajal abivajajaid ning peame looma ettevõtetele lihtsa ning konkurentsivõimelise majanduskeskkonna.”

Kalle Laanet avaldas heameelt, et neil teemadel oli võimalus vestelda tõelise kriisiaegse peaministri Kaja Kallasega. “Elame endiselt väga turbulentses maailmas, kus ka Eesti ühiskonda on mõjutanud mitmed erikriisid, nii energia-, julgeoleku-, kui ka majanduskriis. Peaminister Kallase juhtimisel võib aga kindel olla, et Eesti julgeolek on kindlates kätes.“

Reformierakonna julgeolekutuuri avalikud rahvakohtumised toimuvad üle Eesti, kus nii värsked kui kogenud reformierakondlased arutavad üheskoos publikuga päevakajalistel teemadel, kuhu suunas Eesti peaks liikuma ning kuidas saame Eesti julgeolekut hoida kindlates kätes.