2025
2025. aasta oli Reformierakonna jaoks tegude ja selgete valikute aasta. Aasta üheks olulisemaks sündmuseks sai valitsuskoalitsiooni uuendamine. 24. märtsil allkirjastasid Reformierakond ja Eesti 200 uue valitsusliidu alusleppe, mille keskmesse seati Eesti kaitsevõime ja julgeolek, majanduse konkurentsivõime ning lihtsam ja tõhusam riigikorraldus. Reformierakonna valitsusdelegatsiooniga liitusid sotsiaalminister Karmen Joller, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning taristuminister Kuldar Leis.
Uuenenud liberaalne-parempoolne valitsus seadis eesmärgiks lihtsama maksusüsteemi, inimeste maksukoormuse vähendamise ja Eesti kaitsevõime olulise tugevdamise. Otsustati liikuda astmelise tulumaksu pealt lihtsa ja ühetaolise tulumaksusüsteemi poole, tõsta tulumaksuvaba osa, säilitada pensionide indekseerimine ning leevendada perede maksukoormust. Samal ajal seati sihiks tõsta Eesti kaitsekulud vähemalt viie protsendini SKP-st.
9. veebruaril astusid Eesti, Läti ja Leedu ajaloolise sammu, lahkudes Venemaa elektrisüsteemi sagedusalast ja ühendades oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Aastatepikkuse ettevalmistuse tulemusel lõppes Eesti elektrisüsteemi sõltuvus Venemaa juhtimisest ning tugevnes Eesti energiajulgeolek.
Märtsis muutis Riigikogu põhiseadust, et võtta Eestis kohalikel valimistel hääleõigus Venemaa ja Valgevene kodanikelt. Reformierakond oli selle muudatuse üks eestvedajaid, lähtudes põhimõttest, et agressorriikide kodanikud ei peaks saama mõjutada Eesti riigi siseasju.
8. juunil kogunes Reformierakonna üldkogu Pärnus. Erakonna esimeheks valiti tagasi peaminister Kristen Michal ning valiti uus juhatus. Üldkogul anti ühtlasi avalöök kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniale sõnumiga „Parema Eesti eest!“.
Oktoobris toimunud kohalikel valimistel kandideeris Reformierakonna nimekirjades 791 kandidaati 38 omavalitsuses. Reformierakonda toetas üle Eesti 58 995 inimest.
Aasta lõpus alustas Reformierakond ettevalmistusi 2027. aasta Riigikogu valimisteks. Novembris kinnitas erakonna volikogu programmitoimkonna ning erakonna uueks peasekretäriks sai Kristo Enn Vaga. Uued juhid valiti ka Reformierakonna Tallinna piirkonnale, mille esimeheks sai Maris Lauri.
2025. aasta lõpetas Riigikogu 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve vastuvõtmisega. Eelarvega suunati Eesti riigikaitsesse vähemalt viis protsenti SKP-st, leevendati töötavate inimeste maksukoormust ning tehti otsuseid majanduskasvu ja inimeste kindlustunde toetamiseks.