2010-2011

2010-2011

Jaanuaris kogenenud Reformierakonna äsja valitud juhatus otsustas, et erakond toetab 2011. a sügisel toimuvatel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest.
„Reformierakonna hinnangul on president Toomas Hendrik Ilves olnud Eestile maailmas säravaks eestkõnelejaks ja ta on jätkuvalt parim riigipea, keda Eesti riigis täna leida,” ütles erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip.

8. märtsil tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi, liberaalsete maailmavaadete seismise ja riigi rahanduse korras hoidmise eest Eestis.

Maikuu alustas Reformierakond üle-Eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Eesmärgiks seati liikmeskonna kasvatamine seniselt 7500 liikmelt 10 000 liikmeni Riigikogu valimisteks 2011. See eesmärk ka saavutati. Liitumiskampaania käigus ühinesid Reformierakonnaga väga paljud ettevõtlikud, tuntud ja tublid Eesti inimesed.

Juunis Haapsalus toimunud Reformierakonna üldkogul seadis erakonna esimees, peaminister Andrus Ansip eesmärgiks, et Eestist saaks Põhjamaade tiiger.

„Mina tahan, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond ja meie majandus oleks regioonis kõige kiiremini kasvav. Tahan, et Eestis saaks põhjamaiselt parimat haridust. Haridus, energeetika ja majandus ongi järgmise nelja aasta võtmeteemad,” rääkis Ansip.

 13. juulil otsustas Euroopa liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN, et Eesti saab 1. jaanuaril 2011 eurole üle minna, olles täitnud selleks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvolinik Olli Rehn õnnitles eestlasi nii eurotsooniga liitumise kui ka eelarvetasakaalu säilitamise puhul.

Septembris toimunud erakonna volikogul seadis eelseisvate riigikogu valimiste põhiküsimuseks, kuidas saavutada stabiilne majanduskasv, et tekiksid uued töökohad, pensionid tõuseksid, tagatud oleks perede turvalisus ja suudaksime pakkuda kvaliteetset haridust.
Sügisel alustas Reformierakond Eesti majanduskasvu soodustava programmi eri peatükkide avalikustamist. Reformierakonna 2011-2015 tegevuskava iga lõik valmis arvukate arutelude ja konsultatsioonide tulemusena erakonna programmitöörühmas ja juhatuses. Programmipeatükkide koostamisse kaasati hulga eri eksperte, spetsialiste, teadlasi ja huvitatud osapooli. Samuti arvestati avalikkuse tagasisidega, mis oli üsna suur.
Novembris kogunenud erakonna juhatus otsustas välistada koostöö Edgar Savisaarega ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis.
13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra.

Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai “VÕID KINDEL OLLA”.

 „Me kõik tahame, et palgad, pensionid ja peretoetused kasvaksid. On päris selge, et inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule. Selle saavutame, kui Eesti areng on kindlates ja kogenud kätes. Reformierakond on kõige rohkem valitsusvastutust kandnud erakond, kelle algatusel ja elluviimisel on sündinud paljud viimasel kümnendil Eestile edu toonud otsused,” ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

“Eesti inimesed võivad Reformierakonnale kindlad olla – oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Eestil on tänases ülemaailmses võlakriisis väikese välisvõla ja konservatiivse eelarvepoliitikaga väga hea maine. Riigi hea maine ja korras rahandus tuleb Eesti inimeste huvides tööle panna,” lausus erakonna peasekretär.

Detsembris kogunenud Reformierakonna juhatus pidas 2010. aasta suurimateks kordaminekuteks üleminekut eurole, usalduse ja kasvu taastumist majanduses ning tööpuuduse vähenemist.
Reformierakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jätkus 2010. aastal riigirahanduse korrastmine, Eesti saavutas sel alal märkimisväärse rahvusvahelise maine ning tagati eurole üleminek.
„Me oleme suutnud anda EL majanduspoliitika ümberkujundamisse tooni ning reguleerinud kodust rahandust selle nimel, et eelarvekriisid ei korduks. Järgmise aasta eelarves on aegade suurim investeeringute hulk, 16 miljardit krooni ning eelarve prioriteetideks on haridus, kultuur ja majanduskeskkond,” lausus Ligi.

1. jaanuaril 2011 läks Eesti üle eurole.

„Eesti saavutas euro kogu rahva ühise pingutuse tulemusena. Euro on vundamendiks tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimaldada palgatõusu ning riigil tagada paremaid teenuseid oma kodanikele ja tõsta pensione,” ütles Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.

Reformierakond võitis 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimised ülekaalukalt, saades 164 255 valija toetuse (28,6% kogu häältearvust), kasvatades mandaatide arvu Riigikogus seniselt 31lt 33le.

Uue võimuliidu otsustas Reformierakond peale läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahepeale omatakse Riigikogus 56 kohta. 26. märtsil Tallinnas kogunenud Reformierakonna laiendatud volikogu andis uue valitsusliidu sünnile oma heakskiidu.

Uue valitsusliidu tegevusprogramm nägi ette riigieelarve ülejääki viimist hiljemalt aastaks 2014, tööjõumaksude ja üldise maksukoormust vähendamist aastast 2013. Aastast 2014 lepiti kokku seada ülempiir 4000 eurot ületavale töötasu sotsiaalmaksu sellele osale, mis ei sisalda ravikindlustust, kehtestada huviringiraha, et lastel oleksid paremad võimalused spordi- või muu huvitegevusega tegelemiseks ning langetada alates 2015. aastast tulumaksu 20 protsendini. Samuti nägi uue valitsusliidu tegevuskava ette eri- ja sooduspensionide reformi läbiviimist, stabiilse pensionikasvu tagamist ja kõigi võimekate noorte võimaluste suurendamist saada Eestis tasuta kõrgharidust.

Vabariigi President nimetas uue Reformierakonna ja IRLi uue valitsuse ametisse 5. aprillil 2011.

Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv.

Aprilli alguses nimetas erakonna juhatus ametisse ka uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk.

11. juunil liitus Reformierakonnaga 10 000. liige, Ene Košljak Tallinnast.

Pärnus toimunud Reformierakonna volikogul valiti uueks volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Juhatusse osutusid valituks Arto Aas, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Taavi Rõivas ja Jaanus Tamkivi. Uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Reformierakonna aseesimeesteks rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus ja välisminister Urmas Paet.

Juunis võeti Riigikogus vastu kodualuse maa maksuvabastust kehtestav seadus, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2013.

Augustis Pärnumaal Lepaninas toimunud erakonna suvepäevadel kohtus reformierakondlastega Toomas Hendrik Ilves. Sama kuu lõpus tegi Eesti parlament ajalugu – esimest korda iseseisvuse taastanud Eestis suutis parlament leida riigipea valimiseks põhiseaduses nõutava laiapõhjalise konsensuse. Eesti Vabariigi presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

13. novembril Liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati Aasta Liberaaliks 2011 ajakirjanik Anvar Samost. Ühtlasi täitus Reformierakonnal  17.  tegutsemisaasta.

2011.aasta suurimateks kodaminekuteks pidas Reformierakond korras riigirahandust ja stabiilset majanduskasvu, edukat üleminekut eurole ning kõige kiiremini vähenevat tööpuudust Euroopas.