Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2016

Riigikogu 13. koosseisu esimest aastat jäid saatma peretoetuste tõusu regulatsioon, hääletamisõiguslikkuse ea langetamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja haldusreformi sammud tugevamate omavalitsuste suunal. Uue poliitikahooaja olulisemateks teemadeks said peaminister Taavi Rõivas sõnul Eesti julgeoleku tagamine, haldusreformi edukas elluviimine ja Euroopa Liidu eesistumiseks valmistumine.

Jaanuaris valiti erakonna peasekretäriks senine piirkondade divisjoni juht Reimo Nebokat.

21. mail 2016 toimunud Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolekul valiti esinaiseks Maris Lauri.

2016. aasta augustikuu presidendivalimiste eel kutsus erakonna esimees Taavi Rõivas parlamendierakondi üles ühisosa leidma ning valima president Riigikogus.

Reformierakonna juhatus otsustas nimetada Reformierakonna presidendikandidaadiks pikaaegse auesimehe Siim Kallase.

Septembris tegi senine välisminister Marina Kaljurand valiku kandideerida presidendiks ning seetõttu astus ametist tagasi. Tulenevalt sellest toimusid peaminister Rõivase ettepanekul muudatused valitsuses, mille tulemusena sai haridus- ja teadusministriks Maris Lauri ja välisministri kohale asus Jürgen Ligi.

Pärast mitmeid läbirääkimisi teiste erakondadega, otsustas augustis kogunenud Reformierakonna juhatus toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut, mille järgi oli presidendivalimistel Riigikogu esimeses voorus kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestor ja teises ning kolmandas voorus Siim Kallas.

Siim Kallas kogus suurima häältearvu Riigikogu kahes voorus ja ka valijameeste kogu teises voorus, kuid võiduks sellest ei piisanud. Esmakordselt liikus presidendi valimine tagasi Riigikogusse, kus 3. oktoobril valiti presidendiks euroametnik Kersti Kaljulaid.

Septembris valiti Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks Meelis Mälberg.

Oktoobris esitas Reformierakond üleeuroopalise liberaale ühendava erakonna ALDE asepresidendi kandidaadiks Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti.

Vaatamata Reformierakonna kindlale valimisvõidule 2015. aastal, moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL salakokkuleppe alusel Keskerakonnaga uue vasakvalitsuse. Reformierakond oli selleks hetkeks Eesti inimeste heaolu tõstnud parempoolsel kursil 17 aastat järjest, neist 11 aastat peaministrierakonnana.

Novembris valis Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esimeheks Kristen Michali ning aseesimeesteks Hanno Pevkuri ning Maris Lauri.

Alates 5. detsembrist on Riigikogu teine aseesimees endine peaminister Taavi Rõivas.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt