Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2008-2009

23. aprillil 2008 valiti ühehäälselt Reformierakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi on üks Reformierakonna asutajaliige, kuulunud Riigikokku aastast 1995 ning oli kaitseminister aastatel 2005-2007.

13. novembril 2008 pidas Reformierakond oma 14. sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud.

kallas_restart.jpg

15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid, kes jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele.

Majanduskonverentsi Restart esinejateks oli Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik ja üks noorema põlvkonna aktiivsemaid liberaalse majanduspoliitika eestkõnelejaid Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutav, endine USA asevälisminister Terry Miller Heritage Foundationist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja Viljar Arakas.

Konverentsi diskussioonipaneelides arutlesid majanduse tuleviku üle Gild Bankers juhtivpartner Rain Tamm, Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. Konverentsipäeva võttis kokku Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip, otsides vastust küsimusele: kuidas edasi, Eesti.

17. detsembril 2008 võetakse Riigikogus vastu kauaoodatud uus Töölepinguseadus, mis tagab reaalse tervendava mõju Eesti tööturule. Tänu uuele Töölepinguseadusele muutusid töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus sai parandatud. Uus Töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009.

7. juunil 2009 toimusid Europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland.

Käesoleval aastal kogusime Europarlamendi valimistel 2 korda enam hääli kui 2004. aastal.

2009_shot2.jpg

18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavutas Reformierakond kampaaniaga „Me armastame Eestimaad” läbi aegade parima kohalike valimiste tulemuse, võites 110 275 üle Eesti kogutud häälega valimised paljudes suuremates linnades ja maakondades. Samuti saavutas Reformierakond ülekaaluka e-hääletuse tulemuse.

Reformierakond võitis valimised Viljandi, Võru, Valga, Rapla, Kuressaare, Jõgeva, Haapsalu, Tartu ja Elva linnas, sealhulgas kasvatas mitmel poolt oluliselt varasemat tulemust. Maakondade lõikes võttis Reformierakond valimisvõidu Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Tartumaal. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid suurima valijate usalduse ja toetuse linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee.

Oktoobri lõpus külastas Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) missioon, hindamaks Eesti majandusolukorda ja väljavaateid. IMFi 2009. a lõplik avaldus Eestile antud hinnangute osas annab hea usu, et valitsuse valusad eelarvepoliitilised otsused on tehtud asja eest ja eurole üleminek on käeulatuses

/—Viimase aja eelarvemeetmeid arvestades ja eeldades, et pingutusi eelarve konsolideerimiseks jätkatakse, on Eestil kõik võimalused Maastrichti kriteeriumide täitmiseks, samas kui senine poliitikataust annab kindlust, et stabiilsuse tagamisele suunatud poliitika jätkub. Kõik eelnev on saavutatud kriisist tulenevate tõsiste struktuursete nihete taustal, mis on märkimisväärne—/
13. novembril täitus Reformierakonnal 15. aastat, mida erakond tähistas 12. detsembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud Üldkogu ja piduliku juubeliballiga.

Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.

Reformierakonna 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks peaministri büroo juhataja Arto Aas, kultuuriminister Laine Jänes, Tartu linnapea Urmas Kruuse, rahandusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Rein Lang, välisminister Urmas Paet, Riigikogu aseesimees Keit Pentus, sotsiaalminister Hanno Pevkur, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv, Lauri Luik, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere ja ettevõtja Meelis Mälberg.

juhatus2010.JPG

Jaanuaris 2010 toimunud uue juhatuse esimesel koosolekul otsustati, et erakonna aseesimeestena jätkavad Pentus, Paet ja Ligi.

Üldkogul kõnelenud Andrus Ansip ütles Reformierakonna 15 tegutsemisaastale tagasi vaadates: „Tänu sellele, et Reformierakond on taasiseseisvunud Eesti nägu kujundanud, on Eesti vabam ja jõukam, meid sünnib rohkem ja me elame kauem. Eesti julgeolek on kindlam ja me ise oleme enesekindlamad. Tänu Reformierakonnale on täna Eestit rohkem. Minnes Reformierakonna teed mööda, on Eesti paljudes valdkondades oma näitajatelt märkamatult jõudnud Ida-Euroopast ihaldatud Skandinaaviasse.”

Ansip nimetas 2010 Eesti jaoks majanduskriisist väljumise aastaks ning seadis Reformierakonna eesmärgiks 2011. aasta Riigikogu valimiste võitmise.
2009. aasta üheks suuremaks kordaminekuks peab Reformierakond kindlat edasiliikumist eurokursil, mis tähendab, et väga suure tõenäosusega võib Eesti aastal 2011 ainukese riigina rõõmustada euro kasutusele võtmise üle.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt