Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2021

Jaanuaris lagunes Keskerakonna, EKRE ja Isamaa erakonna valitsus ning president Kersti Kaljulaid tegi valitsuse moodustamise ülesandeks Reformierakonna juhile Kaja Kallasele. Reformierakond kutsus koalitsioonikõnelustele Keskerakonna, kellega 25. jaanuaril allkirjastati koalitsioonileping aastateks 2021-2023. Lepingus rõhutati valitsuse prioriteetidena laiema poliitilise usalduse ja kõigi inimeste vahelise koostöötahe loomist Eesti edasi viimiseks, võitlust koroonaviiruse pandeemiaga ning inimeste sissetulekute ja ettevõtluse eest seismist.

25. jaanuaril pidas Kaja Kallas Riigikogu ees ettekande valitsuse moodustamise alustest ning sai valitsuse moodustamiseks parlamendilt 70 toetushäält.

50876635443 56b309fcf3 c

Reformierakonna juhatus kinnitas Kaja Kallase ettepanekul erakonna valitsusdelegatsiooni järgmises koosseisus

Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister
Kalle Laanet, kaitseminister
Urmas Kruuse, maaeluminister
Liina Kersna, haridusminister
Andres Sutt, ettevõtlus- ja ITminister
Maris Lauri, justiitsminister

Kaja Kallase valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon valis oma juhiks valiti Mart Võrklaev, aseesimeesteks Erkki Keldo ja Heidy Purga. Riigikogu keskkonnakomisjoni hakkas juhtima Yoko Alender, põhiseaduskomisjoni Toomas Kivimägi, majanduskomisjoni Kristen Michal, väliskomisjoni Marko Mihkelson, Euroopa Liidu asjade komisjoni Siim Kallas.

Aprillis võttis Riigikogu COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmete leevendamiseks vastu lisaeelarve, mille eesmärgiks oli võidelda koroonaviirusega pakuda kiiret kriisileevendust piirangutest mõjutatud valdkondadele. Lisaeelarve maht oli 641 miljonit eurot.

2021. aasta suvel pidasid Riigikogus esindatud erakonnad intensiivseid läbirääkimisi leidmaks presidendikandidaati, kes võiks saada Riigikogus valituks osutumiseks vajalikud 68 toetushäält. Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud seadsid presidendikandidaadina üles Eesti Rahva Muuseumi direktori, riigikontrolöri ja mitme ülikooli rektorikogemusega Alar Karise. 31. augustil sai Alar Karis Riigikogus salajasel hääletusel 72 toetushäält ning astus Vabariigi presidendi ametisse. 11. oktoobril 2021.

Reformierakonna fookus 2021. aasta jooksul oli 17. oktoobril toimunud kohalikel valimistel. Oma nimekirjaga kandideeris erakond 53 omavalitsuses. Erakonna põhisõnumiks kohalikel valimistel sai “Paremini hoitud Eesti”. Valimistel sai Reformierakond hoolimata keerulisest poliitilistest oludest 17,3% inimeste toetuse ehk 101 387 valija toetuse. Kõige suurema osakaalu häältest sai erakond Rae, Viimsi, Harku, Jõelähtme, Väike-Maarja, Kanepi ja Tõrva vallas ning Keila ja Tartu linnas.

20211017 J4A5584

Valimistele järgnenud koaitsiooniläbirääkimiste tulemustena teostas Reformierakond võimu kokku 30 omavalitsuses, suurematest omavalitsustest Tartus, Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas, Põlvas, Jõgeval, Kohtla-Järvel, Saaremaal ja Hiiumaal. See tähendab, et Reformierakond oli pärast 2021. aasta valimisi üle Eesti kõige rohkemate omavalitsuste juhtimisse kaasatud erakond.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt