Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2015

Jaanuaris alustas Reformierakond üle-eestilist tuuri, mille raames Reformierakonna Riigikogu valimiste kandidaadid tutvustasid uusi ideid. Parlamendivalimiste peamiseks sõnumiks sai „KINDLALT EDASI“ ning põhilisteks prioriteetideks parem julgeolek ning hästi kaitstud riik, kasvav majandus ja tööjõumaksude langetamine ning rahvastiku juurdekasv.

MG 2521

Erakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas sõnastas Uue Põhjamaa visiooni, mille kohaselt saab Eestist riik, mis on isiku- ja majandusvabaduste poolest maailma tipus, kus on Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad.

Reformierakonna 2015. aasta valimisprogramm nägi ette, et alates kolmandast lapsest tõuseb toetus 300 euroni, sest ainult nii kestab edasi inimese lugu, nagu kestab riik ja rahvus siin jahedal põhjamaal.

1. märtsil 2015 toimunud Riigikogu valimiste tulemus oli tugevaks signaaliks, et Eesti rahvale on parempoolne majanduspoliitika, Eesti julgeolek ja pereväärtused olulised. Reformierakond võttis valimisvõidu ning alustas konsultatsioone valitsuse moodustamiseks. Riigikogus moodustas Reformierakond 30-saadikuga suurima fraktsiooni.

Uue valitsusliidu moodustamiseks tehti ettepanek Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule. Värske 2015-2019 koalitsioonileppe olulisteks põhimõteteks said kirja Eesti riigi julgeoleku tagamine, tööjõumaksude langetamine, lastetoetuste tõus, sealhulgas kolmanda lapse toetuse tõus ning riigireformi elluviimine. Reformierakond võttis valitsusliidus vastutuse seitsme valdkonna eest ning SDE ja IRL kumbki nelja eest.

0W5A6051

Aprillikuus kogunenud juhatus kinnitas erakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase ettepanekul ministrikandidaadid: siseministriks Hanno Pevkur, välisministriks Keit Pentus-Rosimannus, majandus- ja taristuministriks Kristen Michal, riigihalduseministriks Arto Aas, maaeluministriks Urmas Kruuse ning haridus- ja teadusministriks Jürgen Ligi.

Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhiks valiti Urve Tiidus ning aseesimeesteks Valdo Randpere ja Martin Kukk.

Esimeste sammudena alustas valitsusliit tegevusprogrammi tööjõumaksude langetamiseks, mille kohaselt plaaniti vähendada sotsiaalmaksu 1% võrra ning tulumaksuvaba miinimum tõsta 205 euroni kuus.

Sama aasta maikuus Tartus peetud Reformierakonna Üldkogul kinnitasid erakonna liikmed oma usaldust ning valisid esimeheks taas Taavi Rõivase. Üldkogul peetud kõnes kinnitas Rõivas, et Reformierakonnal on Eesti riigi julgeolekus peavastutus, aga seda toetab Eesti inimeste vankumatu kaitsetahe ning usk oma riiki ja vabadusse.

Juhatusse osutusid valituks Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Anne Sulling, Maris Lauri, Urmas Paet, Urve Tiidus, Arto Aas, Ants Laaneots, Urmas Kruuse, Kalle Palling, Aivar Sõerd, Keit Pentus-Rosimannus ja Rein Lang.

Pärast Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumist välisministri kohalt juulis 2015, tegi peaminister Taavi Rõivas erakonna juhatusele ettepaneku nimetada välisministri kandidaadiks pikaaegse suursaadiku, välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna. Juhatus toetas esimehe ettepanekut ning juba samal kuul asus Kaljurand ametisse.

Riigihalduse ministri Arto Aasa eestvedamisel astuti samme haldusreformi suunas, mille eesmärgiks oli Eesti valitsemissüsteemi lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks muutmine.

Novembris Budapestis toimunud üleeuroopalise liberaale ühendava erakonna kongressil esitas Reformierakond ALDE presidendikandidaadiks pikaajalise auesimehe Siim Kallase.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt