Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2014

Jaanuari lõpus valiti Jõhvis Reformierakonna Ida-Virumaa maakonnaorganisatsiooni juhiks Riigikogu liige Deniss Boroditš.

Veebruaris valis Põlvamaa maakonnaorganisatsioon oma esimeheks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi.

15. veebruaril toimunud Tallinna piirkondade üldkogul, valiti uued juhid kaheksasse linnaossa ja maakonnaorganisatsiooni juhatusse. Tallinna reformierakondlaste juhiks valiti Kristen Michal.

23. veebruaril teatas Andrus Ansip oma Tartus peetud kõnes, et astub peaministri kohalt tagasi. Vabariigi Presidendile esitas ta valitsuse tagasiastumisteate 4. märtsil.

Veebruari lõpus avas Reformierakond kontori Jõhvis.

Märtsi alguses toimunud erakonna üldkogul kiideti erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programm, mille keskmes olid sissetulekute kasv ja julgeolek. Samuti kinnitas Üldkogu eurovalimiste kandidaatide nimekirja, mida juhtisid Kaja Kallas, Urmas Paet ja Igor Gräzin. Järgnesid kandidaadid Jürgen Ligi, Laine Randjärv, Vilja Savisaar-Toomast, Rait Maruste, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Margus Hanson, Urmas Klaas ja Arto Aas.

Märtsis alustas Reformierakonna delegatsioon konsultatsioonidega teiste erakondadega, et moodustada uus valitsusliit. Uue koalitsiooni tegemisel oli julgeoleku kõrval kõige olulisemad teemad tööjõumaksude langetamine ja lastetoetuste tõusu reformiga jätkamine. Partnerina kaaluti nii sotsiaaldemokraate kui ka Isamaa ja Res Publica liitu. Peaministrikandidaat oli Siim Kallas.

12. märtsil teatas Siim Kallas, et loobub peaministrikandidaadi rollist. Samal päeval nimetas erakonna juhatus peaministrikandidaadiks sotsiaalminister Taavi Rõivase. Reformierakond alustas koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatidega ning 14. märtsil tegi Vabariigi President Taavi Rõivasele ettepaneku moodustada uus valitsus.

18. märtsil kiitis erakonna volikogu heaks koalitsioonilepingu SDE-ga. Koalitsioonileppes olid olulisel kohal riigi julgeoleku jätkuv kindlustamine, tööjõumaksude vähendamine, lastetoetuste reformi jätkamine ning riigijuhtimise paindlikumaks ja avatumaks muutmine. 20. märtsil allkirjastasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond koalitsioonilepingu ning 25. märtsil nimetas President uue valitsuse ametisse. Reformierakonnast kuulusid seejärel valitsusse lisaks peaministrile välisminister Urmas Paet, siseminister Hanno Pevkur, rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Urve Tiidus, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling.

Seoses Urmas Kruuse asumisega töö- ja tervishoiuministriks sai Tartu linnapeaks senine Riigikogu liige Urmas Klaas, kes ühtlasi loobus seetõttu kandideerimast Euroopa Parlamenti.

Märtsi lõpus valiti Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Kristen Michal.

6. aprillil toimunud erakonna Üldkogul kinnitati lõplikult erakonna eurovalimiste kandidaatide nimekiri, mida juhtis Andrus Ansip. Erakonna esimeheks valiti Taavi Rõivas.

IMG 5090
06.04.14 Üldkogu Estonias, Taavi Rõivase kinnitamine erakonna esimeheks, Andrus Ansip kõnepuldis.

Aprillis valiti Riigikogu kultuurikomisjoni esimeheks Lauri Luik.

Aprilli lõpus alustas Reformierakond aktiivset europarlamendi valimiskampaaniat, mille sõnumiks oli „Kindlalt“. Valimiste põhiküsimuseks oli julgeolek.

25. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kogus Reformierakond 79 849 häält, meid toetas 24,3% valijatest. Reformierakond sai esmakordselt kaks mandaati europarlamenti. Andrus Ansip kogus 45 022 häält, talle järgnesid Kaja Kallas (21 498) ja Urmas Paet (8655).

Juunis valiti Reformierakonna Põlvamaa maakonnajuhiks pikaaegne Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.

Riigikogu majanduskomisjoni juhiks valiti Arto Aas ning Euroopa Liidu asjade komisjoni hakkas vedama Kalle Palling.

Juuni keskel avas Reformierakond kontori Narvas.

Juuni lõpus asus Harjumaa reformierakondlasti juhtima Riigikogu liige Kalev Lillo.

Riigikogu võttis vastu seadused, mis tõstsid oluliselt lapsetoetuseid, hoidsid jätkuvalt keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstsid tulumaksuvaba miinimumi.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt