2024
2024. aasta tõi Reformierakonnale kaasa suured muutused nii Eestis kui ka Euroopas. 28. juunil nimetas Euroopa Ülemkogu peaminister Kaja Kallase Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks. Kaja Kallas astus seejärel peaministri ametist tagasi ning Reformierakonna juhatus nimetas uueks peaministrikandidaadiks Kristen Michali.
Juulis pidas Reformierakond koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga läbirääkimised uue valitsusleppe sõlmimiseks. 19. juulil kinnitas Reformierakonna juhatus valitsusleppe, mille keskmes olid Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduse kasvule pööramine ja riigi rahanduse korrastamine. 24. juulil astus ametisse Kristen Michali juhitud valitsus. Reformierakonda esindasid valitsuses peaminister Kristen Michal, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, rahandusminister Jürgen Ligi, kaitseminister Hanno Pevkur, kliimaminister Yoko Alender, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja kultuuriminister Heidy Purga.
Uus valitsus seadis eesmärgiks anda Eesti inimestele ja ettevõtetele rohkem kindlust tuleviku suhtes. Riigikaitse tugevdamiseks otsustati suunata 1,6 miljardit eurot laskemoona soetamiseks ning suurendada kaitsefondi mahtu 50 miljonilt 100 miljoni euroni. Majanduse elavdamiseks käivitati valitsuse majanduskabinet ning kinnitati 160 miljoni euro suurune toetusmeede suurinvesteeringute Eestisse toomiseks.
2024. aastal toimusid ka Euroopa Parlamendi valimised. Reformierakonna kandidaadid kogusid kokku 66 014 häält ning Euroopa Parlamenti osutus valituks Urmas Paet 35 577 häälega. Sügisel valiti Yoko Alender Euroopa liberaalsete erakondade ühenduse ALDE asepresidendiks.
Märtsis lõppes Tallinnas ligi 20 aastat kestnud Keskerakonna võim. Reformierakond moodustas koos Eesti 200, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue linnavalitsuse, mis astus ametisse 15. aprillil.
8. septembril kogunes Reformierakonna üldkogu, kus erakonna uueks esimeheks valiti Kristen Michal. Sügisel tähistas Reformierakond ka oma 30. sünnipäeva. 15. novembril toimunud juubeliõhtul tunnustati erakonna pikaajalisi eestvedajaid ning vaadati tagasi kolmele aastakümnele, mille jooksul on Reformierakond seisnud vaba ühiskonna, tugeva majanduse ja kindlalt läände kuuluva Eesti eest. Samal aastal taandus tegevpoliitikast Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas.