Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsusvastustust. Koostööd on tehtud mitmete erinevaid maailmavaateid pooldavate parteidega ehk nendega, kes on olnud võimelised tegema kompromisse, et valitsus suudaks ellu viia ka Reformierakonna põhimõtetest lähtuvat parempoolset poliitikat.

VABARIIGI VALITSUS 2014-2015

Reformierakond näeb Eestit kodanike riigina, kus austatakse ja julgustatakse inimese vaba algatust ja ettevõtlikkust. Reformierakonna poliitika põhineb avatud ühiskonna ideel. Sellest lähtuvalt teevad oma igapäevatööd ka Reformierakonna esindajad Vabariigi Valitsuses. Reformierakonna ministrite soov on, et Eestist saaks vabade kodanike riik, kus võim sekkub inimese ellu võimalikult vähe ja üksnes siis, kui see on vajalik ühiskonna julgeoleku, eesti rahva ning kultuuri säilimise ja arengu huvides. Valikuvabadus ja õigus ise oma saatust otsustada on Eesti ühiskonda ja eestlust edasiarendav jõud.

Ministrid: peaminister Taavi Rõivas, väliskaubandusminister Anne Sulling, välisminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Hanno Pevkur, Töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse, Kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Maris Lauri, keskkonnaminister Mati Raidma

Heaolu ja julgeolek

Eesti pole kunagi varem olnud nii heal järjel ja nii kindlalt kaitstud kui täna. Ometi ei pea me seepärast veel saavutatuga rahul olema. Alati saab veel paremini minna.

Me peame püüdlema ühiskonna poole, mille liikmed tunneksid oma tegemiste õnnestumist ja oma töö vajalikkust, kus lapsed oleksid terved ning vanaduspõlv väärikas. Selle eelduseks on toimiv demokraatia ja tugev kodanikuühiskond, kus inimesed on oma mõtetes ja tegudes vabad. Need on alused, milleta ei saa. Need on põhimõtted, mida Eestis on järjepidevalt ehitatud ja hoitud.

Et minna edasi, peame endale ausalt teadvustama ka Eesti tänast peamist probleemi: Eesti inimeste sissetulekud, pensionid ja palgad on ikka veel liiga väikesed. See ei ole ainult iga inimese isiklik mure, see on ka Eesti kui riigi, meie julgeoleku ja vabaks olemise küsimus. Uue valitsuse plaan on aidata kaasa inimeste sissetulekute tõusule ja selle saavutamist alustame tööjõumaksude tuntava vähendamisega.

Aprillis tõusevad pensionid. Meie väärikad on ära teeninud senisest suurema sissetuleku – sellest põhimõttest Reformierakond ei tagane.

Igaüks, nii töötav inimene, eakas kui laps on Eesti jaoks oluline. Me parandame laste heaolu, tõstes uuest aastast lastetoetusi ja lastega perede toimetulekumäära. Ligi viiekordseks tõuseb toetus neil lastel, kes vajavad riigi tuge kõige enam. Euroopa Liidu toel loome Eesti peredele senisest paindlikumad lastehoiuvõimalused.

Selle plaani elluviimiseks vajame kõigi panust. Võrdsed võimalused töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks on selgeks signaaliks, et kõik on oodatud Eesti edust osa saama. Kui kasvatame siinset heaolu nii, et see jõuab kõigini, rahvusest sõltumata, tähendab see meie kõigi paremat julgeolekut. Suurem heaolu ja toimiv demokraatia on Eesti julgeoleku parim tagatis, lisaks usaldusväärsetele liitlassuhetele NATOs ja Euroopa Liidus. See on kurss, mis muudab kõigi elu paremaks. Olen selles kindel.

Taavi Rõivas
Eesti Vabariigi peaminister

Kindlustunde eelarve

Rahandusminister Jürgen Ligi räägib 2015. aasta riigieelarve peamistest märksõnadest: tööjõumaksude vähenemine, lastetoetuste tõus, pensionide kasv ning kaitsekulud.

 

2015. aasta riigieelarve peamine eesmärk on suurendada Eesti elanike kindlustunnet. See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu, teadmist, et riigi rahaasjad on korras ning garanteeritud julgeolekut.

 

  • Valitsus alandab tööjõumakse. Tulumaksumäär väheneb 20%-ni ja töötuskindlustusmakse 2,4%-ni, maksuvaba tulu kasvab 154 euroni kuus. Kõik see kokku tähendab Eesti keskmist palka saavale inimesele tulu 170 lisaeurot aastas kätte. Tööjõumaksude vähendamine toetab tööhõivet ja suurendab perede sissetulekuid.
  • Valitsuse kindel eesmärk parandada perede toimetulekut. 2015. aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 euroni kõigil, sissetulekust sõltumata.
  • Pensionid kasvavad kevadel keskmiselt 5,9% ning keskmine vanaduspension – mis tõuseb 374 euroni kuus – on tulumaksuvaba.
  • Kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab 2% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412miljonit eurot.
  • Investeerime pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning varustusse. Need investeeringud parandavad töötingimusi ja muudavad meie inimeste turvalisuse kaitsmise veel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Väga põhimõttelise tähtsusega investeeringud teeme järgmisel aastal Eesti idapiirile.
  • Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond kasvab vähemalt 3%, õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%.
  • Valitsus jätkab koolivõrgu korrastamisega, kasvavad õpetajate palgad ning mitmed õppuritele mõeldud toetused.
  • Ka gümnasistid hakkavad saama tasuta koolilõunat. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ca 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.
  • Teeme ka olulisi investeeringuid Eesti kultuuri heaks, näiteks alustame Arvo Pärdi keskuse rajamisega ning viimasena suurtest teatritest saab kapitaalselt uuendatud Ugala.

2015. aasta eelarve tulude maht on 8,4 miljonit eurot ja kulud 8,5 miljonit eurot. See on ligikaudu pool miljardit eurot enam kui 2014. aastal. Selline kasv on võimalik ka tänu paremale maksude kogumisele, mis on saanud võimalikuks tänu tööregistri loomisele ja muudatustele käibemaksu kogumisel. Pingutused maksude õiglasemaks kogumiseks jätkuvad ka tuleval aastal.

Lastetoetuste tõusu reform

Ka üks puudustkannatav laps on Eesti jaoks liiga palju. Iga inimene, iga laps on Eesti jaoks oluline. Valitsuse kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. 2015. aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 euroni kõigil, sissetulekust sõltumata.

Lastetoetused

Pensionide kasv Eestis

Eakate elujärje paranemine on Reformierakonna üks prioriteete. Riigi jätkusuutlikkust näitab see, kas inimesed võivad sellele riigile ka vanaduspõlves loota.  Reformierakond näeb ühe oma tegevuse eesmärgina hoida Eestis sellist majanduskliimat, mis võimaldaks pensione tõsta.

2013. aastal tõusid pensioid keskmiselt 5 protsenti ja 2014. aastal 5,8 protsenti.

2015. aastal tõusevad pensionid 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 euroni.

Lisaks tagame jätkuvalt keskmise pensioni tulumaksuvabastuse. Pensionäride täiendav maksuvaba tulu tõuseb seniselt 210 eurolt 220 euroni kuus. Seega on vanaduspensionäridel järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus.

Pension

Tööjõumaksud vähenevad

Valitsus tahab kaasa aidata sellele, et Eesti majandus saaks taas hoo sisse ja inimeste sissetulekud kasvaksid kiiremini. Selle jaoks peab töökohtade loomine olema odavam, mistõttu vähendab valitsus tööjõumakse.

Selleks tõuseb maksuvaba miinimum, väheneb töötuskindlustuse määr ja 2015. aastast langeb tulumaks. Kõik see kokku tähendab Eesti keskmist palka saavale inimesele tulu 170 lisaeurot aastas kätte. Tööjõumaksude langusest võidavad kõik tööinimesed sissetulekust sõltumata. See on raha, mille kasutamise üle otsustab inimene ise. Inimene ise, mitte riik, on parim otsustaja selle üle, mida teha tema enda teenitud rahaga.

Maksud

 

Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni tegevuskava Kevadkoalitsioon2014

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt