Koalitsioonid

Koalitsioonide lühiülevaade

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon – 2007

2007. aasta Riigikogu valimiste võitjana moodustas Reformierakond koalitsiooni valimistel kolmanda ja neljanda tulemuse saavutanud erakondaega – IRL ja SDE.

Koalitsioonileppe olulisimad lubadused, mis lähtusid Reformierakonna valimisplatvormist:

• pensionide tõstmine nelja aastaga kahekordseks;
• vanemahüvitise pikendamine lapse 1,5 aastaseks saamiseni;
• tulumaksu alandamine 18%le aastaks 2011.

RE, IRL ja SDE koalitsioonileping

Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna koalitsioon – 2005

2005. aastal astus valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasati Res Publica asemel Keskerakond. Reformierakonna põhitingimus koalitsioonis osalemisel – senise maksusüsteemi säilitamine, täideti ning viimase kahe aasta jooksul on viidud ellu järgmised Reformierakonna eesmärgid:

• Reformierakonna eestvedamisel pikendati vanemahüvitist alates 2006.aastast 15 kuu peale;
• Alates 1. jaanuarist 2006. a. suurendati riiklikku sünnitoetust 5000 krooni peale;
• Jätkatakse üksikisiku tulumaksumäära alandamist 1 protsendipunkti võrra iga aasta: 2006.a. on see 23%; alates 2007.aastast 22% jne;
• Ratifitseeriti Euroopa Liidu Põhiseaduslik Lepe;
• Hoitakse senist eelarve ja maksupoliitikat;
• Ei muudeta kehtivat kodakondsuse-, integratsiooni- ja keelepoliitikat;
• Samuti jäävad samaks Eesti välis- ja julgeolekupoliitika alused.

RE, RL ja KE koalitsioonileping

Koosmeele koalitsioon – 2003

2003. aasta Riigikogu valimistele läks Reformierakond vastu platvormiga, mis lisaks majandusele pööras olulist tähelepanu perepoliitikale – vähenes ju rahvaarv pidevalt ja nappis ka kindlustunnet uue elu loomiseks.

Valimistejärgselt sündis nn 3R koalitsioon Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu vahel. Koosööd hakati üksmeelselt nimetama „Koosmeele koalitsiooniks“.
Olulisemad Reformierakonna lubadused mis ellu viidi:

• Kehtestati vanemahüvitus – lapsevanemale säilitatakse lapsega koduolemise tõttu saamata jäänud palk 12 kuu jooksul.
• Alustati tulumaksureformi – tulumaksumäära järk-järgulise vähendamisega;
• Säilitati tasakaalus riigieelarve ja maksusüsteemi stabiilsus, sh tulumaksuvabastus ettevõtete investeeringutelt.
• Eesti sai Euroopa Liidu ja NATO liikmeks;
• Käivitati õppetoetuste süsteem;
• Säilitati senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted.

RRR koalitsioonileping

Valitsuses Reformierakond ja Keskerakond – 2002

2002. aastal kolmikliit lagunes ja uus koalitsioon sõlmiti Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Et uute valimisteni oli jäänud vaid napp aasta, siis ambitsioonikaid eesmärke koalitsioonilepingusse ei kirjutatud. Reformierakonna peamine eesmärk oli hoida senisaavutatut ja jätkata samal kursil. Olulisimad koalitsioonilepingu punktid, mille täitmise Reformierakond seisis:

• Programmiliste erimeelsuste tõttu külmutati maksupoliitilised küsimused – teisisõnu, säilis senine maksusüsteem ja astmelist tulumaksu ei kehtestatud;
• Hoidis riigieelarvet tasakaalus ja säilitas Eesti krooni vahetuskurssi;
• Jätkas ettevalmistusi liitumiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga.

RE ja KE koalitsioonileping

Kolmikliit – 1999

Tänaseks on Eesti olnud kaks korda kauem iseseisev kui 1999. aasta Riigikogu valimiste ajaks – tolleks hetkeks oli Eesti olnud taasiseseisvunud seitse aastat. Eesti majandus oli stabiilne ja näites kasvutrendi, turumajandus toimis ja riik oli äsja kutsutud liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga.

Peale valimisi tuli võimule Kolmikliit, mis koosnes Reformierakonnast, Isamaaliidust ja Mõõdukatest. Koalitsioon kestis kuni 2002. aastani ja selle aja jooksul viidi ellu järgmised Reformierakonna olulisemad valimislubadused (Reformierakonna valimisplatvorm 1999):

• Kaotas ettevõtete tulumaksu ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt;
• Viidi sisse kohustuslik töövõtjate ja tööandjate jagatud vastutusel põhinev töötuskindlustus;
• Viis läbi pensionireformi, luues kohustusliku pensionikindlustuse nn II samba;
• Jätkas tööd Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumiseks;
• Viis riigieelarve tasakaalu, säilitas Eesti krooni vahetuskursi Saksa margaga (hiljem euroga);
• Säilitati stabiilne tõhus ja lihtne maksusüsteem;
• Tõstis sünnitoetust;
• Sai WTO liikmeks.