2022

2022

24. veebruaril, kui Eestis tähistatakse Vabariigi aastapäeva, alustas Venemaa president Vladimir Putin täiemahulist vallutussõda Ukrainas. Valitsus oli võimalikuks julgeolekukriisiks juba valmistunud, tuues varasemaks 400 miljoni euro ulatuses kaitseinvesteeringuid ja andes Ukrainale relvaabi, mis jõudis ukraina kaitsjate kätte veel enne täiemahulise sõja algust. Veel 23. veebruari õhtul võttis Riigikogu vastu avalduse, milles mõistis Venemaa agressiooni resoluutselt hukka. Eesti jätkas ukrainlaste abistamist nii sõjaliste kui humanitaarvahenditega, ning oli Kaja Kallase juhtimisel rahvusvahelisel areenil üks nähtavamaid Ukraina toetajaid.

Aprillis asus Riigikogu ette valmistama niinimetatud sõjaaja riigieelarvet, mis toetas kaitsevalmisduse tõstmist ja elanikkonnakaitset, aidas Ukraina sõjapõngenikke ja tugevdas Eesti energiasõltumatust ning toidujulgeolekut. Riigikogu võttis 802,9 miljonilise mahuga lisaeelarve vastu 18. mail.

4. mail nimetas Reformierakonna juhatus erakonna uueks peasekretäriks Timo Suslovi.

2022. aasta mais astus meie koalitsioonipartner Keskerakond Kaja Kallase juhitud valitsusest välja, toetades Riigikogus opositsioonierakondade plaani tõsta kiirustades, ilma riigieelarve teisi kulutusi arvestamata, laste- ja peretoetusi. EKRE ja Keskerakonna häältega langes parlamendi menetlusest välja seadus, mis oleks tähendanud eestikeelsele haridusele üleminekut lasteaedades 2027. aastast. Nende sammude tulemusel viis peaminister Kaja Kallas 3. juunil presidendile otsuse vabastada Keskerakonna ministrid valitsusest ning Reformierakond alustas koalitsioonikõnelusi Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Koalitsioonikõneluste ajal jätkasid valitsuses vaid Reformierakonna ministrid, mis tähendas, et Eestil oli esmakordselt ajaloos valitsus, kus naisministrid olid ülekaalus.

15. juulil kirjutasid Kaja Kallas, Helir-Valdor Seeder ja Lauri Läänemets erakonnajunhtidena alla koalitsioonilepingule. Samal päeval kogunes Riigikogu erakorralisele istungile, et anda Kaja Kallasele volitused panna peaministrina kokku uus valitsus. Kaheksaks kuuks sõlmitud koalitsioonileppe fookuses olid Eesti kaitsevõime tõstmine, eestikeelsele haridusele üleminek algusega 2024. aastal ning inimeste toimetuleku toetamine läbi energiakulude leevendamise, peretoetuste tõusu ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmise 645 eurole.

Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil. Reformierakonna juhatus nimetas valitsusdelegatsiooni järgmises koosseisus:
peaminister Kaja Kallas
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
kaitseminister Hanno Pevkur
sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
maaeluminister Urmas Kruuse