2006-2007

2006. aasta 1. jaanuarist langes taas tulumaks, olles nüüd 23%. Ka vanemahüvitis pikenes 15ne kuuni. 2006 aastal ütlesid 39% sünnitajatest, et vanemahüvitis omas nende lapse sünnitamise otsusele suuremad või väiksemat mõju. Sündivus tõusis sedavõrd, et üle pika aja olid 2 kuud, juuli ja august, Eesti iive positiivne. Eesti majanduskasv oli 11,8% II kvartalis Euroopa ja maailma kiireim ning tööpuudus oli langenud rekordmadalale. Ilmselt neil põhjustel tõusis nii peaminister Andrus Ansip 2006 aasta sügiseks taasiseseisvunud Eesti usaldusväärseimaks peaministriks 62% ja Reformierakond Eesti populaarseimaks erakonnaks 21% toetusega.

Aprillis avalikustas Reformierakond 2007. aasta Riigikogu valimiste programmi majandus- ja perepoliitika teesid, tehes sellega ühtlasi varajase avalöögi sisulisele valimiskampaaniale. Sama kuu 23. aprillil nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, Laine Jänese ja Toomas Hendrik Ilvese. Aprilli lõpus toimunud erakonna üldkogu osutus Eesti poliitikas  pöördeliseks – Andrus Ansip tuli välja üle mitme valimistsükli ulatuva visiooniga viia 15 aastaga Eesti Euroopa viie jõukaima riigi hulga; peasekretär Kristen Michal kuulutas Riigikogu valimiste eesmärgiks 125 000 häält ja saada parlamendi järgmises koosseisus 27 kohta, mis teisisõnu kordas eelneval sügisel volikogu poolt seatud eesmärki võita valimised. Sel ajal tundusid valdavale enamusele poliitikahuvilistest seatud eesmärgid pisut palju pakutuna…

Septembris toimus Raplamaal Lelles esimene Reformierakonna liikmetele mõeldud jalgpalliturniir, kus osales 14 võistkonda ning parimateks osutusid kohaliku maakonna vutioravad.

23. septembril valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Reformierakonna poolt üles seatud kandidaat – Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud aga oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku Arnold Rüütlit toetanud Keskerakond ja Rahvaliit (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud Sotsiaaldemokraatlik erakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond. Rahvasuus nimetati sarnast jaotust „mustadeks” ja „valgeteks” jõududeks, kus viimaste liidriks kujunes oravapartei.

1. jaanuaril 2007. aastal jätkus neljandat aastat kestev Reformierakonna juhitud maksureform, mis langetas tulumaksumäära taas ühe protsendi võrra, jättes sellega kätte kuni 800 miljonit krooni.

13. jaanuaril toimus Reformierakonna Üldkogu, kus selgus sisevalimiste teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. Kolm esinumbrit olid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. Toimunud sisevalimised lähevad ajalukku ka kui Eesti esimesed erakonnasisesed e-valimised. Üldkogul kõneledes tõi erakonna esimees Ansip paralleeli Riigikogu valimiste ja möödunud sügisel toimunud presidendivalimiste vahele: „Oli väga palju neid, kes ei uskunud, et me selle ära teeme. Veel viimastel tundidel enne Toomas Hendrik Ilvese valimist presidendiks ajas kahe teatud erakonna esimehel retooriline enesekindlus üle ääre. Tulemus, nagu me kõik teame, laseb täna aga Reformierakonnal öelda – see oli võit! Uskuge mind, nii nagu presidendiga, nii läheb ka Riigikogu valimistega,” kõlasid Ansipi prohvetlikud sõnad.

Ja 4. märtsil ehk valimispäeval see juhtuski – Reformierakond võitis 2007. aasta Riigikogu valimised! Valimistel osalenud 550 050 inimese häälte põhjal võitis Reformierakond valimised 153 041 hääletaja ehk 27,8-protsendilise rahva toetuse ja 31 mandaadiga.

Reformierakonna juhatus otsustas alustada ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi pühapäeval 11. märtsil 2007. Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakond Eestimaa Rohelistele. Läbirääkimiste käigus osutus Erakonnale Eestimaa Rohelised vastuvõetamatuks Reformierakonna pakkumine loodava valitsusliidu vastutusvaldkondade jaotuse osas. Läbirääkimisi jätkati kolmepoolselt ning 2. aprillil 2007. aastal sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu.

Valitsusliidu peaeesmärk sai Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu saavutamine keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Peaeesmärgi saavutamiseks nägi sõlmitud koalitsioonileping ette: vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamist lapse 1,5 aastaseks saamiseni; uute lasteaedade ehitamise riikliku investeeringute programmi “Igale lapsele lasteaiakoht!” 400 miljoni krooni suuruses aastamahus; riikliku ringiraha 2000 krooni igale kooliealisele lapsele kehtestamist.

Majanduspoliitika üheks olulisemaks sammuks oli tulumaksu langetamine 18 protsendini ning eesmärk jätkata range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega. Eesmärgiks seati ka üleminek eurole.   Eakatele nägi koalitsioonileping ette just seda, mida Reformierakond enne valimisi lubas – pensionide kahekordistamist nelja aastaga. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang,  kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister.

XI Riigikogu kooseisu esimese eelnõu andis sisse Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valitud Keit Pentus. Eelnõu sisuks oli keskmise pensioni tõstmine sama aasta 1. juulist 3769 kroonini, nagu enne valimisi sai lubatud.

3. juunil toimunud Reformierakonna Üldkogu valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks Laine Jänes, Meelis Atonen, Urmas Paet, Rein Lang, Keit Pentus, Jaanus Tamkivi, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Tatjana Muravjova, Tõnis Kõiv, Jürgen Ligi, Erki Saarman, Lauri Luik ja Kristiina Ojuland. Hiljem toimunud uue juhatuse esimesel koosolekul valiti aseesimeesteks Pentus, Paet ja Atonen. Üldkogul kõnelenud Andrus Ansip seadis 2009. aasta KOV valimiste üheks eesmärgiks Tallinnas valimiste võitmise.

1. juulist on tõsteti lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Samaaegselt lõppes kvartalitoetuse maksmine kolme- ja enamalapselistele peredele. Muudatusest võidsid kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus.

Juulis liitus Reformierakonnaga kuue tuhandes liige, Katrin Sepp Saaremaalt.

13. juulil sai Reformierakonna juhitud valitusel täis esimesed 100 päeva. Toona kirjutas Postimees: „Edukalt on kulgenud ka koalitsioonileppe valdavalt reformierakondlike lubaduste täitmine. Võimuliitlased kinnitasid kiirkorras seaduse, mis kukutab tulumaksu hoogsas rütmis 2011. aastaks 18 protsendile ja kasvatab iga palgasaaja maksuvaba tulu samaks ajaks 3000 kroonile.” Ajakirjanikud ei pidanud paljuks nimetada koalitsiooni suisa „ideaalvalitsuseks”.

Augusti alguses toimusid Võrumaal Kurgjärvel erakonna suvepäevad. Kolm päeva kestnud üritusel osales kaheksasada reformierakondlast.

Järjekorras teine Reformierakonna jalgpalliturniir toimus 15. septembril Raplamaal Kehtnas. Lisaks paarikümnele pealtvaatajale saabus oravate spordifestivalile ligi 150 jalgpallurit, kes moodustasid 18 võistkonda, mis omavahel mõõtu võtsid. Põnevas finaalmängus tõestas oma paremust Karksi ees Ida-Virumaa võistkond, väärika kolmanda koha võitlesid välja saarlased.

Septembris avati Rakveres Reformierakonna Lääne-Virumaa kontor.Oktoobri keskel Berliinis toimunud kongressil valiti Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks. Kristiina Ojulandi kandidatuuri Euroopa liberaalide aseesimehe kohale esitas Reformierakonna esimees ja Eesti peaminister Andrus Ansip. Varem Ojuland sellel kohal aastatel 1999 kuni 2002, mil ta määrati Eesti Vabariigi välisministriks.

20. oktoobril Pärnus kogunenud Reformierakonna volikogul tehti vahekokkuvõte kaks aastat tagasi toimunud valimistest ning seati eesmärke 2009. aasta valimisteks.