Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal.

2002-2003

2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer.

2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi.

2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades.

Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad

2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Suure panuse liitumisläbirääkimiste edukaks lõppemiseks andsid Eesti delegatsioone juhtinud Eesti peaminister Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland.

2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Tegemist on ajaloolise tulemusega, kuna esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos andsid valijad neli aastat võimul olnud erakonnale sisuliselt mandaadi jätkamiseks.

small_noorte artikli juurde.jpgAprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.

Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretär on alates 2003.aasta kevadest Kristen Michal.

Septembris 2003 kiitis Eesti rahvas referendumil heaks Eesti liitumise Euroopa Liiduga. Suur osa selles, et Eesti suutis lühikese aja, 12 aastaga, täita liitumiseks vajalikud tingimused, on Reformierakonnal. Olles valitsuses aastatel 1995-1996 ja 1999-2004 suutsime tagada otsused, mis võimaldasid sotsialistliku plaanimajanduse asendada edukalt toimiva ja maailmas väga konkurentsivõimelise liberaalse turumajandusega. Just tänu nendele otsustele hinnatakse Eestit maailma kõige edukamaks üleminekuriigiks.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt