Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Eesti on valinud NATO kollektiivse kaitse tee. Eesti kui NATO liikmesriigi kaitseväe struktuur peab võimaldama meil olla ka julgeoleku tootjad, mitte ainult selle tarbijad. Meie relvajõud peavad olema valmis ründe- ja kaitselahinguteks vastavalt Eesti sõjalisele strateegiale ja NATO doktriinile ning osalemiseks rahvusvahelistel operatsioonidel, õppustel ning koolitusel. Selle kõige tagamiseks peab Eesti eraldama vähemalt 2% oma sisemajanduse kogutoodangust NATO definitsioonile vastavateks kaitsekulutusteks.
Peame oluliseks, et Eestis mõistetaks, et lisaks traditsioonilistele ohtudele on tänapäeva maailmas levimas ka uued ohud, mis lähtuvad sageli majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest ning võivad kasvada julgeolekuprobleemideks.
Riiki ja rahvast suudavad kaitsta parima võimaliku väljaõppe saanud ja oma elualale pühendunud spetsialistid. Seetõttu peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe moodustamise suunas, toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. Ajateenistust mõistame kutseliste kaitseväelaste baasina ja kaitsetahte toetajana.
Tuleb jätkata ja tugevdada Eesti kaitsekoostööd Läti, Leedu ja teiste Euroopa Liidu ja NATO partnerriikidega nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames.
Reformierakond peab oluliseks Kaitseliidu arengut väärika ja töökindla organisatsiooni suunas, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus anda oma panus riigi kaitsesse. Kaitseliidu rahu- ja sõjaaegsed ülesanded ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, seal antav väljaõpe ühtlustada kaitseväe omaga.
Reformierakond peab vajalikuks, et välis- ja kaitsepoliitika põimuvate eesmärkide saavutamiseks taotleks Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohta.
