Riigikogu hakkab arutama valimisea langetamist kohalikel valimistel

Uudis
|
01.07.2014

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste andis Riigikogu menetlusse 41 Riigikogu liikme poolt algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis soovib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamist 16 eluaastani.

Eelnõu algatajad leiavad, et kuna Eestis on rahvastik vananemas, siis sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kallutatud enam- ja enam eaka valijaskonna poole. Seeläbi langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Algatajad usuvad, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas.

„Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – koolivõrgu, spordirajatiste, vaba aja kohtade, rajatiste ja vormide jmt kohta. 16 – 18-aastastel noortel on oma huvid ja vajadused, neil on õigus olla ära kuulatud ja õigus osaleda valimiste kaudu otsuste vastuvõtmisel.  Eelnõu algatajad leiavad, et 16-aastased noored on  küpsed sedalaadi otsuste tegemisel kaasa rääkima,“ rääkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees reformierakondlane Rait Maruste.

Komisjoni esimees märkis, et ühiskondades toimunud muudatused ja arengud on viinud valimisea alandamisele või selle üle arutlemisele mitmetes Euroopa riikides. Valimisiga on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alandatud 16. eluaastale Austrias, Maltal (jõustub alates 2015), Saksamaa mitmel liidumaal valimistel ja Šveitsis.

Valimisea langetamist 16. eluaastale kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on Riigikogu põhiseaduskomisjon arutanud viimastel aastatel kahel korral. Eestis on 16–18-aastaste eagrupis ca 24 000 noort. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt ca 60 %, siis võiks see tähendada ca 14 000–15 000 valija lisandumist kohalikel valimistel. Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel saavad osaleda ka mittekodanikud leiavad eelnõu algatajad, et valimisea alandamine annaks mittekodanikest noortele suurema võimaluse ühiskonna asjades kaasarääkimiseks ning oleks seeläbi oluliseks lisateguriks ühiskonna edasisel lõimumisel.

Põhiseaduse kohaselt on õigus põhiseaduse muutmist algatada vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse paragrahv 163 lg 1 p 2 võimaldab seaduse vastu võtta Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja algatajad näevad, et see võiks saada teistkordselt vastu võetud järgmisel aastal Riigikogu valimiste järel. Kui põhiseaduse muudatus peaks vastu võetama, tuleb selle jõustumise korral muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt