Rait Maruste: Kodanikuühiskonna kaasamisest

Arvamus
|
24.09.2014

Kodanikuühiskonna eristamine sellisena nagu ta meil täna käibele on läinud, sisaldab endas eeldust, et on üks osa ühiskonnast, kes on valitsetavad (kodanikud) ja teine osa, kes on valitsejad (kes ei ole kodanikühiskond). Ning nende kahe vahel puudub side ja vastastikune mõju ning sestap tuleb võtta ette eraldi pingutused, et neid kahte lähendada.

Selline eristamine oleks kindlasti kohane mittedemokraatlikule autokraatsele ühiskonnale ja võimukorraldusele. Kummatigi on Eesti enam kui 20 aastat olnud vaba demokraatlik ühiskond. Ja seda mitte üksnes meie (elik ,,valitsejate“) arvates, vaid nii on leidnud ka enamik eesti rahvast ja rahvusvaheline tsiviilühiskond. Muidu ei oleks me mingil juhul rahvusvahelistes demokraatlikes klubides ja kõrgetel kohtadel mitmesugustes demokraatia ja vabaduste indeksites.

Mõistagi ei ole demokraatia täiuslik ja lõpuni valmis valitsemisvorm. Ta on oma puuduste ja pidevate teisenemis- ja kohanemisvajadustega. Ja vabad demokraatlikud protsessid need võimalused annabki ning selles peitubki demokraatia ilu ja valu.

Me ei saa kuidagi üle ega ümber tõsiasjast, et Eesti rahvas on näinud oma riikliku elukorralduse alusena esindusdemokraatiat. Seda eirata, tähendaks toimida põhiseaduse mõtte ja sätte vastaselt.

Demokraatia põhimõte sisaldab ka otse ja osalusdemokraatiat. Üks ei vastandu teisele, nad täiendavad üksteist. Vabas pluralistlikus ühiskonnas võivad gruppide ja kihtide arvamused olla kohati diametraalselt erinevad. See on asja juurde kuuluv ja normaalne. Parima lahenduseni viib mitte umbne kriitika ja vastandumine, vaid koostöö ja lahenduste otsimine ja pakkumine.

Vabakondlikkuse ja -tahtlikkuse idee vastane oleks hakata seda riiklikult korraldama ja rahastama. Nii saame riigivabakonna ja peame hakkama otsustada, keda eelistada,  keda mitte, kes  saab raha ja kes mitte. On see ikka see, mida ühiskond vajab ? Mida avalik võim saab ja peab tegema, on luua asjakohane õigusraamistik vabakonna toimimiseks ja toimetulekuks.

Reformierakonna ja riikluse programmi osa on veel väljatöötamise staadiumis ning seetõttu saab siinkohal esitada ainult indikatsioone, mida kindlasti ei tuleks võtta kui õplikku ja paigale jäävat.

Peame jätkuvalt oluliseks esindus- ja osalusdemokraatia koostööd ja edasiarendamist.

Peame kodanikuühiskonda partneriks, kelle kaudu ja abil toimub erinevate ühiskonnagruppide huvide ja seisukohtade edastamine ning mille kaudu toimub avatud debatt Eesti elu võimalikult parimaks ühiseks edendamiseks. Arvestame, et aktiivse ja vastutustundliku vabakonna osaluse kaudu saavutame parema tagasiside, läbikaalutud ja kvaliteetsemad otsused, mis viivad sidusama ühiskonna kiirema arenguni. Arendame edasi seniseid koostöövorme kodanikuühiskonnaga, sh loome paremaid võimalusi sotsiaalseks ettevõtluseks ning vabakonna laiemaks materiaalseks toetamiseks eraallikaist. Toetame nii riigi kui kohalikul tasandil avatud valitsemise partnerluse põhimõtete järgimist ning kohalikes omavalitsustes eelarve kaasavat koostamist.

Tahame muuta rahvahääletuse regulatsiooni ja viia sisse rahvaküsitluse, et enne kaalukate riiklike otsustuste tegemist pärida rahva arvamust.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt