Peaminister Taavi Rõivase kõne 2015. a riigieelarve üleandmisel Riigikogus 24.09

Arvamus
|
24.09.2014

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu!

Äsja andis valitsus teile üle 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Eelarvet koostades lähtusime sihist kasvatada Eesti inimeste kindlustunnet.

See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu. See tähendab teadmist, et riigi rahaasjad on korras. See tähendab garanteeritud julgeolekut.

Hea Riigikogu, valitsus andis teile üle Kindlustunde-eelarve.

Käesolevat aastat on saatnud tumeda varjuna Ukrainas toimuv. Ukrainal on naaber, kes ei austa piire ja viib läbi agressiooni sõltumatu Euroopa riigi vastu. See naaber on meil Ukrainaga teadagi ühine. Et see mõjutab ka meie kindlustunnet, on paratamatu.

Aga idanaabri agressiivsus ei ole meile uudis. Me oleme tegutsenud targalt ning osanud end hästi kaitsta.

Eesti on maailma suurima ja tugevaima sõjalis-poliitilise alliansi liige. Kollektiivkaitse toimimises ei ole kahtlust. Oleme teinud kõik selleks, et me ei oleks enam kunagi üksi ning septembri alguses toimunud NATO tippkohtumine andis meile selles veelkordse kinnituse. NATO käsitleb rünnakut ühe oma liikme vastu rünnakuna kõigi vastu.

Kolm nädalat tagasi Eestit külastanud AmeerikaÜhendriikide president Barack Obama ütles meile otse: NATO abiga ei kaota Eesti oma iseseisvust enam kunagi.

“Just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus.” Nii ütles president Lennart Meri siitsamast kõnepuldist 2001. aastal. Nõustun temaga nüüd, 13 aastat hiljem, täielikult.

Ent eelkõige on meie julgeolek kindlalt kaitstud, kuna oleme ise valmis tegutsema oma riigi kestmiseks, et me saaksime teha ise neid valikuid, mida meie vajalikuks peame. Seetõttu kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412miljonit eurot.

Maksame oma riigikaitse eest vajalikku hinda, sest meie vabadus on hindamatu.

Peaministrina kinnitan – Eesti on kindlalt kaitstud.

Sama oluline, kui sõjaline kaitse, on tagada siseriiklik turvalisus. Riigikaitse ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, sellega tegelevad kõik riigiasutused. Tegelikult kogu ühiskond.

2015. aasta eelarvesse oleme kavandanud investeeringud pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning varustusse. Need investeeringud parandavad töötingimusi ja muudavad meie inimeste turvalisuse kaitsmise veel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks.

Väga põhimõttelise tähtsusega investeeringud teeme järgmisel aastal Eesti idapiirile.

Alustame piirijoone puhastamisest, rajame korraliku aia ning investeerime senisest veelgi enam nüüdisaegsesse valvetehnikasse. Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti piir on praegu halvasti valvatud. Aga saab veel palju paremini ning investeeringutega teeme idapiiril töötavate sadade meeste ja naiste töö märksa tõhusamaks.

Kindlustunne on meile oluline ka majanduses. Kevadel ja suvel peeti tõsiselt võimalikuks, et Eesti majandus on jõudnud järjekordsesse langusesse. Nüüd me teame, et nii see ei olnud, kuid me teame ka, et majandusprobleemid Euroopas ja meie naaberriikides teevad ka meil kasvamise keerulisemaks. Prognoosi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,5%, kuid riskid on suured ja asjad võivad minna ka teisiti. See tähendab, et meie plaanid peavad olema tehtud varuga.

Riigieelarve on koostatud konservatiivselt: meie eesmärk on valitsussektori struktuurne eelarveülejääk 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on märgatavalt enam kui kevadel kavandatud 0,2 protsenti. Me oleme valmis ka puhuks, kui tegelik elu ei hooli prognoosidest.

2015. aasta eelarve tulude maht on 8,4 miljardit eurot ja kulud 8,5 miljardit eurot. See on ligikaudu pool miljardit eurot enam kui 2014 aastal. Selline kasv on võimalik ka tänu paremale maksude kogumisele, mis on saanud võimalikuks tänu tööregistri loomisele ja muudatustele käibemaksu kogumisel. Pingutused maksude õiglasemaks kogumiseks jätkuvad ka tuleval aastal. Samas rõhutan, et maksukoormus ei kasva ja see on valitsuse teadlik otsus. Laenuvõtmisel on riik tasakaalukas ja mõtleb järeltulevatele põlvedele – kui laenata pole vaja, siis seda ei tehta.

2015. aasta eelarve on koostatud arvestades, et riigilt palka saavate töötajate osakaal ei tohi paisuda. Riik peab toimima tõhusalt ja tulemuslikult. Plaanitud reformid teeme just selle nimel, et tulevikus oleksid kulud väiksemad, kuid tulemused praegusest paremad. Ma nimetan vaid mõned neist: töövõimereform, koolivõrgu reform, kiirabireform, politsei menetlustöötõhustamine, kohtumenetluse kiirendamine.

Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuuresõpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%. Sisemised ümberkorraldused annavad võimaluse palku kasvatada enamgi.

Järgmisel aastal saavad reaalselt kättesaadavaks paljud Euroopa struktuurifondide vahendid, mille esimesed taotlusvoorud avatakse juba lähima kuu-kahe jooksul. Me kasutame Euroopa raha selleks, et teha muudatusi, mis annavad pikaajalise positiivse efekti olgu selleks kas tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, uued teadmised ja oskused, kasvav Eesti elanike heaolu või reformide läbiviimine.

Riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Üheks olulisemaks riigipoolseks panuseks majanduse edendamisel on erinevate taristuprojektide finantseerimine: nii jätkuvad mitmed suured tee-ehitustööd, raudteevõrgu arendamine ning uue arengukiirenduse saab e-riigi teenuste arendamine.

2015. aasta eelarve sisaldab tööjõumaksude alandamist – väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse, samuti kasvab maksuvaba tulu. Tööjõumaksude vähendamine toetab tööhõivet ja suurendab perede sissetulekuid. Siinkohal on õige meelde tuletada paari nädala eest avaldatud OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit –kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem on… Eestis.

See näitab, et oleme olnud õigel teel. Et tipus püsida, tuleb edasi minna – alandada tööjõu maksukoormust ning hoida maksusüsteemi liigse keerukuse ja bürokraatia eest. Edu ei tohi meid uinutada. Peame väsimatult otsima innovatiivseid lahendusi, et tipus püsida.

Üks suurim väljakutse, millega tuleb Eesti riigil tegeleda veel aastaid ja aastakümneid, on rahvastiku vähenemine ja vanenemine. Siin ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, aga me ei ole veel ära kasutanud kaugeltki mitte kõiki võimalusi sellele väljakutsele vastamiseks.

Meie seas on hulgaliselt neid, kes soovivad tööelus osaleda, kuid on seni kõrvale jäetud. See on mitte ainult ebaõiglane nende inimeste suhtes, vaid ka ühiskonna jaoks. Osalise töövõimega inimeste tööle aitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks.

Keegi ei tohi Eestis olla kõrvalejäetud ning selleks on oluline jätkata töövõimereformi ettevalmistamisega. Järjest vähenev tööpuudus ning suurenev tööjõupuudus ainult kinnitavad, et aeg reformiks on küps.

Heas õpikeskkonnas ja majanduslike murede puudumisel läheb ka teadmiste omandamine ladusalt. Valitsus jätkab koolivõrgu korrastamisega, kasvavad õpetajate palgad ningmitmed õppuritele mõeldud toetused.

On oluline, et Eesti pered suudaksid iseseisvalt võimalikult hästi toime tulla. Kõige kindlam toimetuleku tagatis on loomulikult tasuv töö. Ja kuigi tööpuudus Eestis väheneb ning palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge.

Teile üleantav riigieelarve näeb ette katte mitmele kaalukale otsusele, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused ning suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir. Kõige enam – kokku 90 euroni – kasvavad lastetoetused nendel peredel, kes riigi tuge kõige enam vajavad. Perede sissetulekuid tõstavad ka eelpool nimetatud tulumaksulangus ja maksuvabastuse tõus.

Kindlustunnet vajavad ka meie ühiskonna väärikaimad liikmed. Seepärast soovin rõhutada, et penisonid kasvavad kevadel keskmiselt 5,9% ning hoolitseme ka selle eest, et keskmine vanaduspension – mis tõuseb 374 euroni kuus – oleks tulumaksuvaba.

Osa kindlustundest toetub teadmisele, et meie elukeskkond säilib elamisväärsena tulevikuski. Lisaks harulduste kaitsmisele ja Eesti looduse eripärade säilitamisele teeme investeeringuid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks ja puhta joogivee tagamiseks.

Tuleva aasta eelarvest teeme olulisi investeeringuid Eesti kultuuri heaks, nimetan vaid kahte: alustame Arvo Pärdi keskuse rajamisega ning viimasena suurtest teatritest saab kapitaalselt uuendatud Ugala.

Head kuulajad.

Kevadel ametisse astudes kritiseeriti valitsuskoalitsiooni liigses ambitsioonikuses. Mul on hea meel tõdeda, et oleme endale seatud eesmärke täitmas. 2015. aasta eelarve lähtub kevadel kokku lepitud eesmärkidest ja põhimõtetest ning arvestab ka väliskeskkonnaga, mis on meile esitanud just mitte meeldivaid väljakutseid.

Järgmise aasta eelarve pakub kindlustunnet kõigile Eestis elavatele inimestele. Ta annab kindluse, et Eestis on turvalisem elada. Ta annab kindluse, et perede elu läheb paremaks ja et tulevasi põlvkondi ei koormata võlgadega. Ta annab kindluse, et me suudame toime tulla ka siis, kui maailmas lähevad asjad loodetust kehvemini. Ja kõige lõpuks ma loodan, et ta kasvatab ka meie kindlust enesekindluse tähenduses. Kümnevõistleja Mikk Pahapilliöelduna: „Sa pead teadma, mida teed. Ikka enesekindlalt, mitte uisapäisa. Enesekindlus on alus.“

Austatud Riigikogu!

Teile üle antud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikkult, pakkudes kindlustunnet Eesti elanikele nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt, nii otsesemas kui kaudses tähenduses. See on parim eelarve, mida praegustes oludes saab teha. Ja seda pole sugugi vähe. Seetõttu kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu!

Tänan ja jõudu tööle!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt