Mati Raidma: sõja korral on sihtmärgiks kogu elanikkond

Arvamus
|
|
20.10.2022

Kriitilise tähtsusega võimetest arendame 2025. aastaks välja keskmaa õhutõrje, täiendame kaudtulevõimet uute mitmikraketiheitjatega, tugevdame rannikukaitset, täiendame laskemoonavarusid ja arendame liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku taristut.

Lisaks jätkame maakaitse suurendamist enam kui 10 000 võitleja võrra. See kõik loob meie kaitsevõimes uue kvaliteedi ja kujundab meie riigikaitse reaalset võimet seista koos NATO liitlastega vastu igale agressioonikatsele.

Näeme täna Ukrainas, et reaalne sõda ei käi ainult rindel ja väeüksuste vahel. Sihtmärgiks on kogu elanikkond – elektrit ja sooja pakkuvad ettevõtted, aga ka tavainimesed, keda Vene tapamasin küüniliselt ja valimatult ründab. Kõik murdmaks Ukraina inimeste kaitsetahet ja usku oma riiki. Sõjaline mõiste «tagala» on omandanud Ukraina sõja taustal palju laiema ning olulisema tähenduse.

Ka Eestis on hädavajalikud riigi sammud tugevdamaks kogu ühiskonna vastupanu- ja hakkamasaamise võimet erinevates kriisistsenaariumites. Koos sõjalise kaitsevõimega ühise, laiapindse riigikaitsekäsitluse katuse alla koondumine on loogiline areng.

Eelarvelised otsused suurendada sisejulgeoleku eelarvet ja panustada täiendavad 30 miljonit küberturvalisusesse tulenevad eespool kirjeldatud väljakutsetest. Nii nagu ka täiendavad toetused energiasõja tõttu kannatavatele inimestele ja ettevõtetele, mille kogumaht ületab 100 miljonit eurot.

Teadmine, et riik on elanike kõrval ka kõige raskemates katsumustes, hoiab usku oma riiki, laiemas mõistes kaitsetahet.

Samuti tuleb seista eesmärgi eest, et Eesti riik ja meie inimesed ei murene ka kaasaja infosõja «tulevahetuses». Muret tekitavalt palju seavad mõned poliitilised jõud küsimärgi alla Ukraina toetamise olulisuse. Justkui ununeb meie riikluse ja iseolemise tänane moto: «Mitte kunagi enam üksi!»

Juba aasta algul tegi valitsus esimesed otsused lisavahendite eraldamiseks, et elanikkonnakaitse kiiremini käivitada. Lisaeelarvega eraldatud 26 miljonit andsid võimaluse kiireks alguseks. Näiteks rahastasime avalike varjumiskohtade kaardistamist ja märgistamist ning õhuhäiresüsteemide loomist suurlinnades.

Järgmise aasta riigieelarve jätkab samal kursil. Kõige olulisem roll on siin päästeametil, kes oma üle-eestilise päästevõrgustikuga on inimestele ka füüsiliselt kõige lähemal. Nüüd on päästeametil lisaks oma igapäevasele missioonile ohutusalase ennetuse, pääste ja demineerimise valdkonnas ees uus ja suur väljakutse – saada käima elanikkonnakaitse, laiapindse riigikaitse oluline osa.

Samuti on võtmeroll kohalikel omavalitsustel, kes kannavad vastutust kohaliku elukeskkonna korraldamise eest. Seda ka kriisides ja sõja puhkedes. Meil tuleb aidata kohalikud omavalitsused tasemele, kus nad oleksid sellistes olukordades oma elanikele parimaks toeks.

Üheskoos peame olema paremad, et toetada ja anda nõu inimestele, peredele ning kogukondadele, kuidas julgeolekukriisides hakkama saada. Eesti võime kriisid üle elada sõltub meist kõigist.

Kindlasti on kõigeks selleks vaja plaane ja vahendeid, kuid siiski on kesksel kohal inimene. Suurenev töökoormus nõuab motiveeritud inimesi. Järgmise aasta riigieelarve tõstab siseministeeriumi valitsemisala palgafondi üle 20 protsendi ehk enam kui 50 miljonit eurot, võimaldades tõsta päästekorraldaja palga 1631 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 ja päästjatel 1620 euroni.

Kaob aastakümneid püsinud päästjate ebaõiglaselt suur palgavahe kõigi teiste valdkondadega. Ka meie julgeoleku ja turvalisuse kujundajate uut põlvkonda loova Sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt.

Päästevõrgustiku oluline osa – vabatahtlikud päästjad – saavad oma võimekuse tõstmiseks kuus miljonit eurot tuge riigieelarvest. Seos aktiivse vabatahtlike tegevuse ja kogukonna turvalisuse vahel on ilmne.

Teadmine, et riik on elanike kõrval ka kõige raskemates katsumustes, hoiab usku oma riiki, laiemas mõistes kaitsetahet, mida ei murra ka agressori hirmutamine ja terroriteod tsiviilelanikkonna kallal.

Olen veendumusel, et Eesti julgeolek on täna kindlates kätes ja riigikogus menetluses olev 2023. aasta riigieelarve on selle selgeks väljenduseks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt